See you later, alligator!

Hih, tegelt pealkiri tähendab seda, et ma lähen nüüd natukeseks kodust ära. Juba homme sõidan ära Ungarisse ja tulen tagasi pühapäeva õhtul... Eks siis näeb/kirjutab, mis oli/tehti jne.

neon rulz for sure

Tänase õhtu nikerdused

Kuidagilt sujuvalt läks neoon kollane üle neoon roosaks ja siis..... siniseks, hmm.

Võib ka nii, päris cool

great week... for real... I like it

Praegu on jälle nii naljakas mõtelda, et see nädal oli ikka kiire küll. Väga närvesööv ja pingeline, samas jällegi huvitav ning need on asjad, mis panevad mind edasi pingutama. Pealegi, mulle nii meeldibki kõige rohkem

Esmaspäev:

Meil hakkas esmaspäevast stiilinädal koolis ja esimeseks päevaks oli piraat. Sel korral polnud osavõtt nii aktiivne, kuid kõik ei peagi olema ideaalne, niigi on kõik liiga perfect olnud. Siiski aitäh neile, kes viitsivad osa võtta... Sest need, kes osa võtavad, korvavad suurema enamusega neid, kes lihtsalt põhimõtte pärast ei võta osa, a no nendest ei ole mõttet rääkidagi :D

Pärast kooli oli kohe draamaringi proov... Sain hiljem umbes kolmekümneks minutiks koju minna, et viia oma mitu kotti ära (mul olid draamaringi riided ja muu staff kaasa võetud, vahetusriided, kooliriided) ja võtta läpakas. 

Kell 17:00 tegime FFTL proovi ehk fight for this love - playback´i. Kaks tundi tantsitud, jäime Kadri ja Etheliga kultuurimajja, sest meil hakkas kohe rahvatants. Päris mõnus, 4 tundi tantsimist... 

Teisipäev:

On tore päev-on tore päev, okei... Teisipäev oli siis loomapäev ja mina "tahtsin" olla kass... Kiisu vurrud ning mustad käpad (pildil pole siidkindad käes, aga olgu)... Tahtsin saba ka teha, aga kahjuks polnud aega. 

Meil oli koolis sellel päeval ka kirbuturg. Sai müüa enda tehtud asju või kodus seisma jäänud asju, mis on korralikud. Loomulikult tegime erandiks ka söögi/snäkkide müümise võimaluse. No mina teenisin ca 200kr

 Algus, laud segamini ja puha

 Müüsin siis enda tehtuid kõrvarõngaid (kusjuures mega odavalt) ja hot dog´e (mis üsna kiirelt läksid)

Pärast kooli jälle draamaringi proovi, korraks kodust läbi, aga sel korrald vaid kümneks minutiks, täpselt samadel põhjustel, nagu esmaspäeval. 

17:00 again FFTL ja kell 18:30 läksime Liinaga Sooru, "Kalevipoja" (näidendi) proovi.

Kolmapäev:

Päeva stiil oli siis retro. hmmm... Ja minu emmel(maailma parimal) oli sünnipäev ja ka Ketul, palju õnne veeeeeeeeeel!

Viimse tunni ajal käisid meil külas kaks tüdrukut punasest ristist, kes rääkisid inimkaubandusest. See nö loeng oli inglise keeles ja nad olid päris huvitavad ning toredad tüdrukud ikka...

Pidime ühe väikese ettekande/näidendi tegema, mis mulle väga ei meeldinud, sest me ei jõudnud midagi läbi mõeldagi 5minutiga

Pärast kooli, nagu ikka kolmapäeviti, oli muusikakool ja siis sain natukeseks koju. Nii halb tegelikult, et enda empsu sünnipäeval ka kodus ei püsi. Läksin nimelt Laululast/laulukarusselli mis iganes selle nimi ka pole, vaatama. Pidin žüriis ka olema, mis mulle tegelikult eriti ei meeldi. Raske on ju valida nende väikeste, kes kõik nii armsad on ning hästi laulavad see parim, mh.

Armsakesed!

 Neljapäev:

Neljapäevast juba kirjutasin sissekande, aga ühe väikse osa vaid. 

Kaks esimest tundi oli meil draamaringi peaproov, siis läksime Liinaga minu poole, pildistama (nagu eelmisest sissekandest näha võis). Pärast neid tegemisi oli meil Soorus peaproov ning läksimegi Valga poole. 

Enne draamaringi esinemist ei olnud üldse tore tunne - tegin teistele soenguid ja mässasin seal niisama lakkide ja asjadega, kui Silva ütles, et läheme ja panema asetuse laval paika. Mul olevat veel aega tagasi tulla ja ennastki korralikult riidesse panna. Kui paigal ära olime, ütles Siiri pmt, et alustame, läks lava ette juba truppi tutvustama. Minul oli täielik paanika, sest seelik oli veel punases ruumis, mitte lava taga, nagu olema pidi ning ma polnud veel üldse valmis!!! Läksin jooksuga  punasesse ruumi, ise värisesin vihast... Ma ei leidnud seelikut! Lõpuks kui seelik käes, jooksin lavale (ise mõtlesin, et nonii, nüüd ma küll jään hiljaks), tegi Siiri enda hobusemängu veel teistega laval... MILLINE KERGENDUS.

Kuigi tegelikult läks meil see esinemine väga mööda, kuidagilt emotsioonitu ja ah ma ei tea, igastahes mitte nii hästi, kui t a v a l i s e l t teinud oleme. 

Sooru näitetrupiga oli täiesti teine tunne enne esinemist. Tegelikult me keegi ei mõtelnud võitmise peale, sest eelmisel aastal täiga lootsime ja ei saanud edasi. Kui aga kardin ees oli, ütlesime seal omavahel, et kui te v õ i t a tahate, andke endast kõik! Teate millise tunde see sisse tõi? Tõelise tahtmise, pingutamise tunde... Me tõepoolest andsime endast kõik, vähemalt üritasime. Pealegi need emotsioonid, mis olid pärast esinemist, me olime kõik niiiii õnnelikud, et kõik läks hästi.

Draamaring; "Kommide unistused"

Kalevipoeg; "Pulmad ehk kuidas sündis kalevipoeg"

"Kalevipoja" videod:

 

"Kommide unistused" videod:

 



 

Reede:

Triip-täpp-mummu! Jupiduu, reedel hakkas vaheaeg... hmm, see päev oli üsna lebo, vahepeal tegime ära ka ÕE pildistamise (kõik olid koolis, kniks neile). 

15:00 oli kooliraadio koosolek. Õhtul läksin aga Liisi uut korterit läbi tšekkima ja veetsime  tüdrukutega niisama mõnusalt aega, sai aja maha võetud ning ennast vabalt tuntud... 

Tegelt mul sellist erilist puhkuse aega vaheajal polegi, lähen Ungarisse teisipäeval ja jõuan alles pühapäeval. Arvan siiski, et vahva reis tuleb ja igati mõttekam, kui lihtsalt kodus passimine :)

Väike fotosessioon või nii

Enne kooliteatrite festivali olime Liinaga minu pool. Enne seda käisime koolis nö draamaringi peaproovis. Siis mõtlesime, et kodus nagunii midagi teha ei ole, küsisime Timolt fotoka, jeeee...

Minu kutsu Johnny :)

Woooouuu, hoian parem eemale!!

"Liis, ära tee palun pilti..."  Aga näed, ikka tegi

Kooliteatrite festivalist siis pildid jne mõne hetke pärast. Buuuut-buuuut me saime Sooru näiteringiga edasi finaali, tublid oleme! Meie Atsu sai parima meesnäitleja tiitli! Ülimalt vinge päev oli tegelikult.Issver-sussver, ma hakkasin reedel seda sissekannet kirjutama ja alles täna lõpetan... :D

I say, CC

We gonna fight-fight! Hih, eelmisel nädalal alustasime mini playbacki harjutamisega - tegelikult läks meil päris hästi juba, kõik õppisid usinasti ja naeratusedki tulid näole. Mõtlesin niisama panna mõned pildid armsast Cheryl´st...

Tukaga pisut harjumatu... teistsugune

Amazing, amazing

veel mõni hetk ja muinasjutt võib alata!

Sellist mõnustat õhtut, nagu eile oli, pole ammu olnudki. Vaatasime Tõnnukese pool Eesti laul 2010-t, jõime piparmünditeed (mis on minu lemmik, mm), mugsime magusat koos tema mummi ja papaga ning lihtsalt naersime südamest, tõesti südamest! Kuigi tegelikult see Eesti laul ei olnduki midagi väga erilist. Märt Avandi ja Ott Sepp igastahes tegid vaatamise naljakaks! Minu lemmik nendest kõikidest oli Lenna! Mh, kogu aeg kuulan seda laulu nüüd, hih...

Ta oli lihtsalt niii ilus! Kahtlesin, kas värvida kevadel juuksed blondiks (arvasin, et ei jää ilus), aga nüüd kindlasti värvin!!

No ma ei tea, see riietus mulle küll ei meeldinud, liiga üle pingutatud

Samas Violina neiud olid küll päris huvitavalt riides

Esmapilgul tundus nii naljakas kleit, samad tegelt omapärane. Sel korral tõesti pandi päris palju rõhku riietele, stiilile

Tõnnukese tuttav Tõnn!

:(

kriips-kriips kraabib hige

Teate, pika peale väsin mina ka juba olemast see viimane lammas, kes teistele teisena või koguni viimasena meelde tuleb, viimase võimalusena. Tegelikult peaksin  ma üsna rahul olema... Olen ju see, kelle juurde saab alati viimases hädas tulla. Väga harva on nii, et ma ei saa aidata ning asi on siis selles, et ma lihtsalt ei oska lahendust leida, mitte, et ma ei tahaks seda teha. Või olen ikka nõus kuhugile minema, sest ma lammas ju ei ütle kellelegi ära, kui veel eriti magus pakkumine on, mnjah. a lõpuks väsib "see lammas" ikkagi ära.

---

Kui kunagi aega saan, üritan selle tekstiga edasi töötada ja vaatan, mis saab, seniks lihtsalt midagi, natuke...

Olen üks must kass, kes öösiti huuled punaseks võõpab ning seiklema asub. Ma ei tea täpselt, mis teid mööda ma enda hulkumist alustan. Ma suudan siseneda niivõrd sügavale hinge ja kriipida seda küll algusest vaikselt, lihtsalt, et enda olemasolust teada anda. Jah, silmaga nähtav hea inimene ju piinleb, vahetab pidevalt suunda, ei suuda ennast reaalsusesse tuua, kuid see kõik tundub kui käega katsutav..ning reaalne. Ta karjub, kuid siiski ärgates ta ei mäleta mis temaga juhtunud on. Päev möödub, ma suudan uuesti enda huuled tulipunaseks värvida, suudan süüvida tema hinge, ma ei mõista enda õelust, kuid tunnen rahulolu, saan teda kriipida selle eest, saan ka tema pisarad. Olen suutnud jääda märkamatuks, isegi tema ei suuda mind ära tunda. Tegelikult pole mu kavatsused niisamuti tavalised, ma lihtsalt jalutan tema hinges ja mõtetes, just tänu sellele, et ta mind surma jättis…

  „Nüüd sammun, tunnen rõõmu ma. Nüüd tean, sean selle ilmsiks ma. Nüüd soovin, tunneks sama sa. Nüüd loodan…“

 Kuule lõpeta, aitab! See ei kõlba mitte üldse, ära nüüd karju..Mulle pole kellegi karjumist küll vaja, laula nüüd veidi tasasemal häälel, palun sind. Eks mina siis uuesti.. „Nüüd sammun, tunnen rõõmu ma. Nüüd tean, sean selle ilmsiks ma. Nüüd soovin…“

Asi on nüüd selline, Rahel, et sa lähed ja kutsud sisse järgmise laulja ning… Lihtsalt mine…Manasin näole hoolikalt valitud muie ning sammusin ennast süüdistavalt avaruse poole. „Sina oled järgmine“, laususin mina ettevaatlikult ning haarasin varnast enda kampsuni. „Ma siiralt loodan, et nad ei märka mind ja ei hakka küsima, milles asi ning kuidas läks, arvan, et ma ei suudaks nendega hetkel kindlasti ühtegi sõna vahetada, seetõttu kiirendan sammu. Pealegi olen nii sügavas mõttes, samuti kurja näoilmega, vaevalt nad minuga teemat arendada soovivad.“