Thursday, February 28

Viimase aja lemmikud


Neiu Kadri blogi lugedes meenus, et olen juba kaua aega tahtnud XEN-TANi tooteid proovida. Suundusin pärast postituse lugemist kohe e-poodi isepruunistajat ostma.

Proovisin pruunistajat mõned päevad tagasi ja ma olen väga rahul. Juba kreemi nahale kandes muutus keha palju jumekamaks. Isepruunistaja on tumepruuni värvi, ehk sellepärast. Olen väga-väga rahul, sest sellel XEN-TANi tootel on nii meeldiv lõhn - kookose ja vanilli segu. Tavaliselt lõhnavad need Nivea isepruunistajad nii jubedalt ja spetsiifiline lõhn on kogu kehal kuni hommikuni.

Muidugi kõige olulisem - paari tunni pärast muutus nahk veelgi jumekamaks ja see isepruunistaja niisutab ning paneb naha särama. Kui nüüd täna veel kord pruunistajat proovisin, vaatasin, et olen täitsa nagu negru. :) Et olen isepruunistavaid kreeme kasutanud juba aastaid, on need minu jaoks täiesti asendamatuteks muutunud. Hea, et leidsin uue lemmiku, kellele truuks jääda! :)

Veel, olen viimasel ajal kiindunud Batiste kuivshampoonidesse. Big & Bouncy XXL Volume on mu LEMMIK - vahel on lausa laki eest. Lisab tõepoolest volüümi, on hea lõhnaga ja aitab kiiretel päevadel hädast välja! Batiste "Fresh" pole kõige lemmikum, aga käekotis on hea kaasas kanda. Sain selle ILUst teiste ostudega tasuta kaasa ja valisin selle, sest müüja ütles, et lõhnatu kuivshampoon on kõige parem. Vist on siinkohal maitsed erinevad, sest mulle meeldivad just lõhnaga.

Monday, February 25

Lillakasroosad käpikud


Olen üleval pildi peal olevate armsate käpikute omanik - jõulukink, mis alles nüüd kätte potsatas. Olin nii happy-chappy, et kohe pidin jagama!

Eelmine nädal oli huvitav ja sisutihe. Kuigi olin haige ja mõndades loengutes ei käinud... Kirjutasin mõni aeg tagasi, et mul tuleb kolm tudengivarju, aga lõpuks sain kohtuda vaid ühega, sest jäin pärast väikest reisi haigeks. Veetsingi siis põhimõtteliselt terve neljapäeva vahva Ritaga Kohtla-Järvelt. Õhtul sain kokku enda liiga hea Sandraga, kellega käisime sushitamas ja kellega kell 12 öösel tuli ikkagi mõte välja minna (kuigi sel korral plaanisime, et sädistame niisama). Sellised viimase hetke mõtted ongi kõige vingemad!

Reede hommikul olin teklitseremoonial - 100 parimat esmakursuslast premeeriti teklitega! Whoop-whoop! Ja õhtul tegime enda kursakaga väikse afteka Chicagos, kus esines jumalik Tanja Mihhailova.

Tahaksin pikemalt kirjutada, aga mul on praegu mitu lugu käsil ja ilmselt oleks hea mõte nendega alustada. :)

... ja sõbrad, olen teilt palju abi saanud koolitöö osas! Järgmiseks esmaspäevaks pean tegema uudisloo POLIITIKAST, kui teil on mõtteid, võite jälle mulle meilile kirjutada! :) See poliitiline uudis peaks olema kõva uudisväärtusega, varem ilmumata lugu. Hetkel on tegemises ka meie kursuse koduleht, kus üsna pea on võimalik kõiki meie tehtud lugusid uudistada.

 Ühe ideaalse päeva must-have!
 Sushihouse Solarises - EI soovita ei teeninduse ega maitse pärast!! :)
 Enda varjuga söömas :)
 Kui pole mõtteid söögitegemiseks, siis valmistage üks lõhepasta :)
 ... mõnusa salati idee
 EI soovita! Kui avasin paki, tuli sealt väga ebameeldiv hais ja kui pannile panin, muutus hais veel intensiivsemaks.
 Külastage kindlasti Kati poodi http://www.valgevaikus.com/2012/10/blog-post.html

Tuesday, February 19

Sandra ja Tõnu - 5th anniversary


♥♥♥

Tähistasin mõned päevad tagasi kaht juubelit - vanusele tuli üks nullike juurde ja minul ning Tõnul täitus viis imelist aastat! Just seetõttu ei tahtnud ma sel aastal enda sünnipäeva (olenemata juubelist) suurelt tähistada vaid ainult Tõnuga olla.

Tõnu hoidis saladuses, kuhu mitmeks päevaks läheme ja ütles mulle vaid seda, mida kaasa peaksin võtma. Sõitsime juba valentinipäeval, minu sünnipäeval (võib öelda, et meie lemmiklinna) Pärnusse enda lemmikkohta Ammende Villasse. Õhtusöögiks tahtsime minna pasta- ja pitsarestorani Si-Sisse (restoran, mida Pärnus olles tihti külastame), aga resto ette jõudes avastasime, et talvel on see avatud vaid nädalavahetuseti. Helistasime kohe Steffanisse (ja tuli välja, et see avatud 00.00ni), sest aeg oli hiline, neljapäeval olid arvatavasti teisedki restod kinni ja see on koht, kust saab ALATI hästi süüa!

Pärast kosutavat hommikusööki võtsime tripi ette Saaremaale, Grand Rose Spasse. Meile meeldib Ammende Villa juures see, et alati saab nii head hommikusööki. Mõnus niimodi vaikselt erinevaid suupisteid buffetist maitsta ja shampust kõrvale juua!

Mulle ja Tõnule meeldivad vanemahõngulised ja huvitavad hotellid, liigne kaasaegsus pole meie teema. Ja Tõnu teeb alati suurepärase valiku. Näiteks Ammende Villa on teine kõige vanem ehitis Pärnu linnas. Loomulikult on nii Ammendes kui Grand Roses kaasaegsust, aga oma niššidega.

Saaremaal sättisime ennast mõnusasti sisse, Tõnu tegeles veel natuke tööasjadega ja siis suundusime Spasse. Ujusime, käisime erinevates saunades, nautisime maitsvaid kokteile ja lihtsalt lebotasime. Imeline koht! Õhtul uurisime pikalt, kuhu võiksime sööma minna ja lõpuks otsustasime jääda hotelli restorani. See oli absoluutselt kõige parem valik üldse, sest õhtusöök sisaldas nii imemaitsvaid toite, kui tasemel teenindust.

See oli kõige ilusam nädalalõpp üldse ja kuigi jäin meie reisi lõpus natuke haigeks, nautisin ma kõike täiega. Ma olen nii õnnelik, et oleme Tõnuga juba viis aastat koos olnud, kuigi see tundub ikka veel nii ulmeline... sest iga aastaga muutub see suhe aina ehedamaks ja õigemaks. Me oleme tublid ja tugevad. Ja minu suurimaks eeskujuks on kuldpulma paarike, kellega suvel intervjuud tegin (proual oli täpselt sama olukord, et ise õppis noorena Tallinnas) - nad sisendasid, et suure armastuse korral on kõik võimalik.

Mõtlesin, et ütlen teile lõppu ka midagi huvitavat enda ja Tõnu kohta. Kas teadsite, et Tõnu on üle kahe meetri ja mina umbes 160cm pikk? Nii irooniline perekonnanimi mul, eks!

 Tõnu tegi mulle käsitsi raamatukese, nii nunnu ju :)
 Ammende Villa
 Grand Rose Spa
 Tervitusamps kokkadelt
Metssea-mozzarellapirukas
 Kanarull peekoni ja spinatiga
 Astelpaju mousse marjakastmega. Parim magustoit, mida siiani söönud olen!
 Jääkülm shampus!
 Hommikune rootsikas
 Steffanist teepeale kaasa pitsa!
My past, my future

Thursday, February 14

Salvestused: ETV ja TV3


Elen kirjutas mulle, et saaksime jälle telemaja külastada ja sel korral tasuta Eesti Laulu poolfinaalide salvestusi näha. Olin kohe nõus! Pluss - laupäeval oli TV3's ka saate "Naised ja mehed" eelsalvestus. Niisiis, sisutihe nädalavahetus võis alata!

Reedel tulid meiega kaasa ka Tankla-Gertu (ha-ha) ja kursaõde Kadi. Vahva oli jälle telemajas olla ja hakkan juba vaikselt harjuma sellega, et iga nurga pealt kõnnib vastu mingi tuntud nägu. :D Väikene enesevalitsus hakkab tekkima.

Mulle meeldibki Tallinna juures see, et võimalusi käia-olla on tohutult. Olen lühikese aja jooksul enda elu põnevaks muutnud. Just arutasimegi Eleniga, et varem kogu aeg vaatasime, et kuidas  küll see publik kokku kutsutakse ja kuidas oleks võimalus salvestustele pääseda?

Reedene salvestus oli meie jaoks täiesti emotsioonitu. Mina ei näinud lavale midagi. Me jäime massist niivõrd taha, et päris igav oli. Ei tulnud pähe kohe nurka lava juurde suunduda, kuigi meil oleks alguses täiesti võimalus olnud.

Pühapäeval (teise poolfinaali ajal) aga võtsin Eleniga kindla plaani lava ette suunduda. Ja teate kui mõnus seal oli! Nägime, kuidas lavadekoratsioone vahetati ja esinejaid täiesti lähedalt. Vot see oli lahe! Leppisin Eleniga kokku, et elame ise ka hästi palju kaasa, seega laulsime-tantsisime-õõtsusime. Tegime enda päeva vingeks. II poolfinaalis olid palju paremad laulud ka. Tenfold Rabbit!!!, Liisi Koikson, Flank, Rasmus, LIIS LEMSALU!

Liis Lemsalu on mulle alati sümpatiseerinud, aga Eesti Laulul jättis ta veel parema mulje. Kui paljud esinejad ütlesid lihtsalt, et palun plaksutage meil seal refrääni osas tolles ja tollest kohas kaasa, siis Liis Lemsalu ütles nii südantsoojendavalt, et ta saksofoni-poisid proovivad täna esimest korda tantsida ja neil on väike pabin sees - seega, kas saaksime neile võimalikult palju kaasa elada.

Teise poolfinaali juures oli naljakas, et peaaegu kõik ütlesid, kus me võiksime kaasa elada, kus plaksutada ja kus mitte plaksutada. Reedel ei palunud mitte keegi seda. Aga eks see nii on, et kui esimene esineja küsib plaksutamist ja läheb emotsioonide mõttes ülihästi, tahavad ka teised seda.

Huvitav oli näha kavade ülesehitusi. Rasmus oli lihtsalt kaval. Ta tuli niii publikumi lähedale, et isegi mina tundsin, et ta suhtub inimestesse personaalselt. Väga-väga kaval lüke, sellise teoga pani ta ennast fännama ka need, kes seda senini ehk teinud pole. Samas oli seda ka naljakas näha, sest superstaarisaates jättis ta küll tuima mulje. Aga olukorrad olid muidugi ka erinevad, ehk oli ta tõesti tol korral väga šokis, sest ta oleks peaaegu saatest langenud.

Põhja-Tallinnal läks esinemine ikka totaalselt sassi. Kahe poolfinaali peale tuli ikka lauljatel mingi kala häälde sisse ja pidi ühe korra uuesti lindistama, aga Maia ei saanud juba enda esimese fraasiga "meil on aega veel..." häält kätte. Edasi muutus ta vist lihtsalt laisaks, sest sai aru, et nikunii tuleb uuesti filmida ning ta unustas õiges kohas laulma hakata. Naersimegi Eleniga, et nojah, Maial ju "Terevisiooniproov" tegemata. :D

"Naised ja mehed" saate juures ajas (heas mõttes) muhelema see, kuidas Liina Randpere saabus tööpostile sossudes UGGides. Kingad olid ilusti laua alla pandud. Kõik naersid teda seal. Aga ta ütles, et ta ennetab juba seda jalavalu, mis kell seitse õhtul tulla võib (salvestamine algas kell 11 hommikul, ühe päevaga tehti mitu salvestust). Nii, kui kaamera käima läks, viskas ta UGGid minema ja pani kontakingad jalga. Kui kaamera uuesti kinni läks, lendasid jalast ka need kontsakingad. :)

Kõige lahedamad inimesed nende saadete juures on aga "asjatajad", kes vahendavad mikrofonide läbi informatsiooni või täiendavad osalejate veeklaase. Ausalt. Ma oleks super õnnelik, kui saaksin kunagi sellistes meeskondades töötada, kas või kohvipliksina! :D

Kogu see nädalavahetus andis mulle jälle nii tohutult juurde - enda elu tuleb põnevalt elada!

Milline üllats! Tauks on Elinaga mestis :D
Käisime NO99's täikal

 Nägime Solarise kinno minnes juhuslikult ka Otti :D