Chit-chat uuest õppekavast

Ma pole koolist ammu kirjutanud - mul on nüüd teist nädalat taaskord loengud. Algas kevadsemester ja kui ausalt üles tunnistada, pidin esimest korda kokku puutuma selle peavaluga, mis õppekava koostamisega kaasnes. Sügissemestril oli lihtne: meil olid kõik kohustuslikud ained, EAPsid tuli kokku üle 40 ja rohkem aineid ei olnud arukas võtta. Kevadel on meil kohustuslikke aineid vaid käputäis, ülejäänud pidime ise valima.

Polnud õrna aimugi, missuguseid vabaaineid kevadel kuulata võiks ja pidasin nõu nii kursakate kui teistes instituutides õppivate sõpradega. Oleksin võtnud meeleldi mitu BFMi ainet, aga enamus algasid kas sügisel või vajasid eeldusainet. Vahepeal mõtlesin võtta mingisuguseid toimetamise aineid, aga kuna mul just oli eesti keel, tahtsin natukeseks puhkust erinevate tekstide parandamistest...

Igastahes, kevadel on mul ülihõre graafik, EAPsid on kokku veidi üle 30. Samas ei tahnud ma võtta ka igasuguseid mõttetuid aineid ja lihtsalt graafikut täis toppida. Tahaksin ikka kuulamas käia aineid, mis mind tõeliselt huvitavad.

Praegu olen enda koostatud õpingukavaga väga rahul. Ained on põnevad! Kahju on ainult sellest, et puutume kursakatega nii vähe kokku. Tekkis juba armas harjumus, kui igal hommikul neid vingeid saatusekaaslaseid kohtasin. Aga õnneks on igas aines, kus mina olen, keegi ka minu kursuselt. 

Kui nüüd natukene pikemalt rääkida minu koolinädalast, siis esmaspäeviti on meil "uudisloo päev" (see "toimetuse mängimise päev", millest kunagi ammu juttu tegin). Saame kell 9 hommikul koolis kokku, esitame kolmele õppejõule teemaplaani (igal teisipäeval-kolmapäeval antakse teema), nad vaatavad ca 15 minutiga plaanid üle ja kutsuvad meid tagasi klassi. Seejärel võtab iga üks sõna ja räägib, millest ta uudisloo kirjutab ning edaspidi hakkame ka kirjutatud lugusid analüüsima. Loeng lõpeb kell 12 ja siis on meil aega kuni kella kuueni õhtul, et enda töö realiseerida. Ehk siis pärast lõunat hakkab pihta kibekiire töö, helistamine, erinevate intervjuude tegemine ja uudise kirjutamine.

See aine on iseenesest väga vinge, aga ma tunnen ennast seal natuke ebakindlalt. Mu esimene töö läks veidi nihu. Twitterist paljud ehk juba lugesid. Mulle lihtsalt ei meeldi uudiseid kirjutada. Olen seda kogu aeg vältida püüdnud, ka Valgamaalases töötades. Võin kiirelt välja mõelda erinevaid olemuslugusid, persoonikaid  ja muid loominguliseid teemasid. Uudises aga tunnen, et kiilun kinni. Raamid tulevad ette. Õhku jääb väheks, hakkan lämbuma.. (haha, okei, too much). Ootan nii väga kevadsemestri teist poolt, sest siis tulevad ained arvamuslugu/juhtkiri/olemuslugu... 

Järgmiseks nädalaks pean leidma mingisuguse SPORDIUUDISE. Ma pole üldse pädev ju selles... Kindlasti oleks paljust kirjutada, aga ma ei loe spordiuudiseid. Pole absoluutselt kursis. Niiet sõbrad, kui te arvate, et saate mind aidata, siis ma oleksin nii tänulik! Võite mu meilile sandra.pikk@gmail.com enda mõtted kirjutada. :)

Samas ma ei virise. Ma teadsin, et see mind ees ootab. Ega ma ei läinud õppima olemuslugude ajakirjanikuks. Vahel peavadki olema ka raskemad ained, et oleks võimalus ennast tõestada. Kui kõik oleks väga lihtne, kaoks ka motivatsioon ja püüdlus. 

Teisipäeval on mul selline aine nagu "tänapäeva sotsiaalprobleemid". Lahe pea neljatunnine loeng, õppejõud on super sõbralik. Viimases tunnis vaatasime näiteks dokumentaalfilmi.

Kolmapäev on mu lemmikpäev! Hommikul on "kirjutamine meediale", mida annab tuntud raadio- ja teleajakirjanik INDREK TREUFELDT. Umbes kuu aega tagasi hakkasin vaatama Treufeldti ja Piret Järvise reisisaadet "27" ning see on mu parim meelelahutus.. Võite ette kujutada mu reaktsiooni, kui sain teada, et Treufeldt BFMis loengut annab. Kahe tunni jooksul oleme õppinud keelemõisteid ja keele ajaloost - suht eesti keel, eks. Aga ta rõhutab hoopis teistsuguseid asju, kui eesti keele tunnis tehakse. Ta annab pigem nõu, kuidas meedias kirjutada tuleks. Kusjuures, peame juba tegema ka esimese kodutöö. Nädala jooksul tuleb etteantud tekstitooriku järgu tegema minutilise raadioreklaami. 

Ja kolmapäev on ka sellepärast lemmik, et mul on siis "sotsiaalpsühholoogia" loeng. Ma lihtsalt istun terve tund suu kõrvuni. Härra Heidmets on üks mu lemmikutest õppejõududest nüüd. Tal on omapärane keelekasutus, ta on vaimukas ja tõeliselt tark. Ta suudab keerulist teooriat väga hästi seletada. Toob mõistetele alati näitesituasioone. Hästi-hästi lahe! Tunnen, et vajan sellist ainet. Meile räägitakse seal palju suhtumisest iseendasse, teistesse.. Kuidas teisi ja nende käitumist mõista. Miks inimesed käituvad teatud olukordades erinevalt. Miks peaks olema positiivse ellusuhtumisega... Miks peaks üks inimene üldse olema õnnelik...

Minu nädal lõpeb neljapäeval. Arvutiga. Minul on enda õppejõuga vedanud. Piisavalt tempokas, sõbralik ja mõistlik. Mõistlik selles mõttes, et osad mu kursusekaaslased õpivad, kuidas faili salvestada. Või, kuidas teha copy-pastet. Või, kuidas wordis kastikesi joonistada. Me teeme ka elementaarseid ülesandeid, aga sekka satub ka keerulisemaid. Meil on arvutiga nii, et kõik peavad sooritama arvuti-testi. Ainet läbimine ei ole kohustuslik. Eksam on kohustuslik. SAMAS - täiega paljud kukuvad sellest arvuti eksamist millegipärast läbi. Seega on mõistlikum aine õppekavasse lisada ning kindluse mõttes see läbi teha. Tublimad itimehed kindlasti ei pea, aga tean, et paljud on ikkagi selle loengu võtnud.

Vot, nii ma vaikselt kulgengi. Üleeile käisin täiesti esimest korda massaažis enda nimekaimu juures. Ma tunnen siiamaani, kuidas mul on kerge olla. Vot see oli alles lõõgastus. Sandra tegi mulle kunagi kodus massaaži, aga midagi jäi nagu puudu tol korral. Kui ma nüüd käisin, siis esiteks ta on täiega arenenud ja salongis käia on ikka täiesti teine asi. Mul olid õlad päris kanged ja kinni ning ta mudis mu lahti. :D Ma tõesti ei oska õigeid termineid kasutada, aga ehk saate must aru. :D Klassikalist massaaži 9€ (üks tund) eest saab M.I.Massaažikoolist - http://www.massaaz.ee/. Uurige - ma tõesti soovitan. Ja mitte sellepärast, et Sandra on mu sõbranna. :)

Ahjaa... kas te oskate mulle soovitada head salongi Tallinnas, kus tehakse geeliga pediküüri? :)

Ehted on pärit www.muuu.ee'st. Lisaksin rohkem pilte, aga otsustasin, et kui mul on fotokas enda juures, panen blogisse vaid fotokaga tehtud pilte. Olen viimasel ajal püüdnud ka twitterit-instagrami eraldi hoida. Eks igas kohas olgu oma privileegid. :)