Elen kirjutas mulle, et saaksime jälle telemaja külastada ja sel korral tasuta Eesti Laulu poolfinaalide salvestusi näha. Olin kohe nõus! Pluss - laupäeval oli TV3's ka saate "Naised ja mehed" eelsalvestus. Niisiis, sisutihe nädalavahetus võis alata!
Reedel tulid meiega kaasa ka Tankla-Gertu (ha-ha) ja kursaõde Kadi. Vahva oli jälle telemajas olla ja hakkan juba vaikselt harjuma sellega, et iga nurga pealt kõnnib vastu mingi tuntud nägu. :D Väikene enesevalitsus hakkab tekkima.
Mulle meeldibki Tallinna juures see, et võimalusi käia-olla on tohutult. Olen lühikese aja jooksul enda elu põnevaks muutnud. Just arutasimegi Eleniga, et varem kogu aeg vaatasime, et kuidas küll see publik kokku kutsutakse ja kuidas oleks võimalus salvestustele pääseda?
Reedene salvestus oli meie jaoks täiesti emotsioonitu. Mina ei näinud lavale midagi. Me jäime massist niivõrd taha, et päris igav oli. Ei tulnud pähe kohe nurka lava juurde suunduda, kuigi meil oleks alguses täiesti võimalus olnud.
Pühapäeval (teise poolfinaali ajal) aga võtsin Eleniga kindla plaani lava ette suunduda. Ja teate kui mõnus seal oli! Nägime, kuidas lavadekoratsioone vahetati ja esinejaid täiesti lähedalt. Vot see oli lahe! Leppisin Eleniga kokku, et elame ise ka hästi palju kaasa, seega laulsime-tantsisime-õõtsusime. Tegime enda päeva vingeks. II poolfinaalis olid palju paremad laulud ka. Tenfold Rabbit!!!, Liisi Koikson, Flank, Rasmus, LIIS LEMSALU!
Liis Lemsalu on mulle alati sümpatiseerinud, aga Eesti Laulul jättis ta veel parema mulje. Kui paljud esinejad ütlesid lihtsalt, et palun plaksutage meil seal refrääni osas tolles ja tollest kohas kaasa, siis Liis Lemsalu ütles nii südantsoojendavalt, et ta saksofoni-poisid proovivad täna esimest korda tantsida ja neil on väike pabin sees - seega, kas saaksime neile võimalikult palju kaasa elada.
Teise poolfinaali juures oli naljakas, et peaaegu kõik ütlesid, kus me võiksime kaasa elada, kus plaksutada ja kus mitte plaksutada. Reedel ei palunud mitte keegi seda. Aga eks see nii on, et kui esimene esineja küsib plaksutamist ja läheb emotsioonide mõttes ülihästi, tahavad ka teised seda.
Huvitav oli näha kavade ülesehitusi. Rasmus oli lihtsalt kaval. Ta tuli niii publikumi lähedale, et isegi mina tundsin, et ta suhtub inimestesse personaalselt. Väga-väga kaval lüke, sellise teoga pani ta ennast fännama ka need, kes seda senini ehk teinud pole. Samas oli seda ka naljakas näha, sest superstaarisaates jättis ta küll tuima mulje. Aga olukorrad olid muidugi ka erinevad, ehk oli ta tõesti tol korral väga šokis, sest ta oleks peaaegu saatest langenud.
Põhja-Tallinnal läks esinemine ikka totaalselt sassi. Kahe poolfinaali peale tuli ikka lauljatel mingi kala häälde sisse ja pidi ühe korra uuesti lindistama, aga Maia ei saanud juba enda esimese fraasiga "meil on aega veel..." häält kätte. Edasi muutus ta vist lihtsalt laisaks, sest sai aru, et nikunii tuleb uuesti filmida ning ta unustas õiges kohas laulma hakata. Naersimegi Eleniga, et nojah, Maial ju "Terevisiooniproov" tegemata. :D
"Naised ja mehed" saate juures ajas (heas mõttes) muhelema see, kuidas Liina Randpere saabus tööpostile sossudes UGGides. Kingad olid ilusti laua alla pandud. Kõik naersid teda seal. Aga ta ütles, et ta ennetab juba seda jalavalu, mis kell seitse õhtul tulla võib (salvestamine algas kell 11 hommikul, ühe päevaga tehti mitu salvestust). Nii, kui kaamera käima läks, viskas ta UGGid minema ja pani kontakingad jalga. Kui kaamera uuesti kinni läks, lendasid jalast ka need kontsakingad. :)
Kõige lahedamad inimesed nende saadete juures on aga "asjatajad", kes vahendavad mikrofonide läbi informatsiooni või täiendavad osalejate veeklaase. Ausalt. Ma oleks super õnnelik, kui saaksin kunagi sellistes meeskondades töötada, kas või kohvipliksina! :D
Kogu see nädalavahetus andis mulle jälle nii tohutult juurde - enda elu tuleb põnevalt elada!
Milline üllats! Tauks on Elinaga mestis :D
Käisime NO99's täikal
Nägime Solarise kinno minnes juhuslikult ka Otti :D
