Holiholiday ~ DAY 5

Viienda päeva hommikul sai Maanu meilile kirja, et ühel Saksamaa lõbustuspargil on nii hea soodukas ja korrakski mõtlemata olid meie plaanid terveks päevaks tehtud! Kui muidu maksab Wunderlandi päevpilet 30€, siis meie saime selle 12 euroga.

Kõige lahedam oli veel see, et 12€ga sai käia kõikidel atraktsioonidel nii palju kui süda lustis ning süüa terve päev tasuta friikaid ja jäätist ning juua kohvi, teed ja erinevaid karastusjooke. Ja esimese asjana lõbustusparki jõudes suundusimegi jäätisemasina juurde. Hoolimata sellest, et tegemist oli "tasuta" jäätisega, oli see nii maitsev, täpselt samasugune nagu jäätiseputkades.

Kui me lõbustuspargi juurde sõitsime, nägime juba kaugel üht tuumareaktorist tehtud karusselli (jep, see Wunderland on kunagine tuumaelektrijaam... õnneks pärast atraktsioone helendama ei hakanud :D). Mul tuli juba selle nägemisest jänes püksi, sest ma kardan tohutult kõrgust.

Üldse suhtun igasugustesse tivolistesse suure umbusuga ja kui aastaid tagasi olin hulljulgelt valmis kõik tivoli atraktsioonid läbi tegema, siis nüüd küll enam mitte... Vähemalt nii arvasin ma enne Wunderlandi.

Kuna meie hull poistekamp tahtis kõige jubedamad atraktsioonid läbi teha, siis ei jäänud mul midagi üle, kui julgus kokku võtta ja vooluga kaasa minna. Kui nad poleks nii entusiastlikud olnud, siis oleksingi ainult koos Emiliga hobuste peal sõitnud... 

Aga no, mis seal ikka, kõige esimesena tuli läbi teha ju 58m kõrgune tuumareaktori atraktsioon... Tõnu sisendas mulle, et see on kuivtrenn Eiffeli tornile ja kui üleval ära käin, siis lähen julgemalt ka Eiffeli torni vaatama. Ja vapper sõdalane nagu ma olen, vahepeal Tõnule muidugi sada korda öeldes, kui väga ma teda ikka armastan (hirmust surres hahha), olin lõpuks 58m kõrgusel! Maanugi tegi suured silmad, sest me rääkisime, kui väga ma kõrgust kardan! Kuid no, mis seal ikka, ega esimene kord viimaseks ei jäänud - pärast läksime Katule julgustuseks veel kord kaasa. Täiesti segased...

Päeva jooksul käisime läbi veel mitmed pöörased karussellid ja ma imestan praegugi, kuidas ma julgesin. Isegi Ameerika mägedele läksin kaasa... Muidugi sinna tahtsime ka teist korda minna, aga kui enda teist sõitu ootasime, aeti meid minema, sest mingi tross läks katki ja nad pidid seda parandama hakkama. Eriti tore oli seda kuulda muidugi. :D Õnneks oli see täiesti päeva lõpuks ja siis... SIIS olin ma juba täiesti kartmatu. ;)

Järgmine postitus tuleb eriti põnev, sest siis kirjutan meie Pariisi tripist!! :) ♥

 Free kartulid, free kartulid :D

 Kartulimaitseainega kokad ei koonerdanud, aga mis seal ikka - free kartulid ju! :D

 Katuselt tehtud pilt...

 Sai nö keskele istuda ja kettidele minna. Mina läksin keskele, aga poisid rääkisid, et kettidel oli isegi leebem olla...

 Kaks täiskasvanud meest :)

 See oli kõige jubedam atraktsioon... ma tean, et üldse ei tundu, aga see oli ühel katusel ja kui taldrik poolringi äärde jõuds, siis tekkis selline tunne, et kohe-kohe kukun sealt välja

 Hopsti vette :)