Sandrelle: Ship DAY 5 & 6

Mõtlesin ühel õhtul, kui mul parasjagu igav oli (ja üllatavad kombel mitte väsinud olin), et pildistan, mis mul kaasas on. Pildistan neid mõttetuid asju, mis kaasa võtsin (loe: enamus asjadest ei lähegi vaja). Kirjutan kaks päeva kokku. Eile jäi mul kirjutamine vahele, sest hommikul käisime Atsiga Rimis ja pärast seda saime Villuga kokku.

Kuuendal päeval ehk eile tuli uus vahetus. Põhimõtteliselt terve laeva meeskond vahetus. Nad on ju kaks nädalat tööl ja kaks kodus. Kui hommikul tööle läksin, siis oli selline teistsugune õhkkond juba. Kahju, et kõik need, kellega tuttavaks saime, läksid nüüd koju. Väga veider oli jälle tööl olla. Eelmine kaupluse "boss" hoidis meid nii väga. Mulle ta täiega meeldis. Ta oli harva nõudlik, samas kui midagi ütles, oli see asi meie poolt kohe ka tehtud. Alati, kui midagi küsisime, siis aitas meid. Naeris meiega. Üldse väga super inimene tundus. Kaupluse juhataja on ka nii tore, tema on õnneks veel homseni siin.

Suht tuju oli eile töö juures ära sellepärast. Ma arvan, et õpime neid ka varsti tundma. Õnneks sain eile mõndadega juttu ajada messis (mess on koht, kus käime söömas), rääkisime kuni 00.00 umbes juttu. Nad on ka ikka väga lahedad.

Eile oli tööd päris vähe, aeg läks kiirest. Saime õhtult töölt varem ära (jee) ja 17.00-19.00 oli mõnus paus. Sellel vahetusel on nagu asjad organiseeritumad. Varem tuli kaup, et saaks õigeaegselt puhkama minna. See on minu meelest väga hea variant.

Eile aitasin infos lõigata mingisuguseid kuponge. Esimesel päeval, kui tööle tulin, kutsuti mind ka appi. Pidin selle paberilõikuriga või ma ei tea, kuidas seda nimetatakse, lõikama. Ma pole seda varem kasutanud ning läksin kergelt öeldes närvi. Ma ei saanud hakkama. Võtsin ikka käärid ja tegin ääred üle kupongidel. Kui korraga tehakse palju kuponge, siis jäävad need ääred vaata ikka, kui lõikad. Need on, mh, no need joonekesed, mis näitavad, kust lõigata. Mõtlesin, et mind enam kindlasti tagasi ei kutsuta, sest mitu kupongi läksid nässu ja ma ei tea. Üritasin küll korralikult teha. Aga näed, kutsutigi jälle appi. :D Eile tegin kohe rõõmuga neid kuponge, asi oli käpas ju. Parem oligi kusagil istuda vaikselt ja lõigata neid. Mul ei olnud tõesti tuju tööl olla ja naeratada. Kui mingi 21.00 ajal jõudsin tööle, siis oli küll lahe olla. Õhtused ajad on täiega mõnusad. Rahval on kohe rõõmsameelsem tuju, mis teeb nendega suhtlemise eriti ägedaks.

Seal inforuumis on sellised tähtsad onud ja tädid.. :D Üks onu on intendant (tema vaatab kullipilguga kõiki kaameraid, kuidas keegi tööl on, et keegi ei lösutaks jne), tema näitas meile esimesel päeval ruume. Täiega lahe onu on ta. Nii sõbralik, nii heatujuline, nii lahe, nii nii... Teised on ka seal väga sõbralikud. Öledakse ju muidu ikka, et mida kõrgema koha peal, seda bossimalt käitutakse. Pole üldse nii. Kõige tähtsamad (mulle tundub) on siin just vastupidi. Kõige sõbralikumad. Mõni, kes on koristaja siin messis või kajutis (ma ei ütle praegu, et nad on vähemtähtsamad, aga nad ei ole lihtsalt nii kõrge koha peal, kui saad aru, mida mõtlen) on isegi palju nipsakamad, ülbemad ja vaatavad sulle ülevalt alla otsa. Väga kole käitumine on just nende poolt... Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb.

Veel täna.. ja homme! KODU! Ma hakkan nagunii igatsema seda laeva. Isegi, kui vahepeal on väss peal, on siin ikka lahe olla. Mu jalad ei valuta kaa üldse enam, olen vist ära harjunud. Nüüd viitsin õhtuti isegi messis juttu ajamas käia. Muidu läksin tavaliselt otsejoones oma kajutisse.