Mälestuseks - Johnnykene

Nii raske on midagi kirjutada ja sobivaid sõnu leida. Minu esimene kutsu, olin vist nelja aastane, kui ta koju toodi, olin maailma kõige õnnelikum... mäletan väga hästi seda päeva.

See päev oli nii mõnus... sest ta lasi ennast jäädvustada.. :) ta alati keeras pea ära, kui teda pildistasin, häbelik tüdruk... nii armsad hallid vurrukesed

Alati kui ma temaga juttu rääkisin, tulid mul pisarad silma

Sain musi :)

Mis ma ütlesin, et ta ei taha pildile jääda... eelmise aasta talv

"Johnny, vaata sinna nüüd.."

"Lund tahad, ei taha?"

Keegi käis salaja lund limpsimas :)

Enda vana kodukese juures

Just ärkas kindlasti :)

aasta oli siis....?

"Tsau, olen kõige armsam maailmas!" "Kes oled Sina...?" Mina olen see, kes Sind kõige armsamaks peab!

(W) 30. jaanuar 2011. aasta
Lähen nüüd nina nuuskama....

Armastan Sind!

Koolitants 2011

Neljapäeval osalesime noortefestivalil Koolitants 2011. Esinemine läks enam-vähem, kuigi videolt vaadates on etteaste...hmm... katastroofile üsna lähedal. Esinejaid oli sel aastal väga vähe, üritus lõppes kiiresti ära. Riietus, meik, soengud olid samad, mis Sangastes, mis võib-olla ei olnud minu jaoks enam nii huvitav. Tahan ikka ja alati vaheldust. :)

aa... See läks hästi, et saime eripreemia. :) Heade tantsuliigutuste pärast vist? Igastahes võitsime koti täis igasuguseid pulgakomme, nätse, pastakaid jms, hiljem olime jagades nii ekstaasis... :D hahaaha 

Sain oma sulgedega pluusi ka lõpuks valmis. Wipiii

Pärast esinemist käisime Tõnuga korraks poest läbi. Nii mõngigi vaatas mind ehmunult või mitu korda tagant järele... Eks mu meik ei olnud just selline, millega iga päev tänavale minna... vähemalt MINA ei lähe. (See oli palju tumedam, kui siit pildilt näha. :D)

Liisi oli siis sel korral meile ametlik juuksur :D

See nädal on olnud kiire, saamas nädala lõpuks oli täielik pinge langus. Tegin autokooli teooriaeksami ära (põdesin nii hullult, et kukun läbi). Sõidud ka põhimõtteliselt tehtud, jäänud vaid ARK. Esmaspäeval lähen ja panen ennast järjekorda.

Reedese päeva sain vabaks. Õhtul käisin koos klassijuhatajaga Otepääl vaatamas üsna huvitavat  Rakvere teatri etendust "Roosamamma: Kirjad jumalale". Väga mõtlemapanev ja suunatud igas vanuses vaatajatele. Soovitan soojalt, kuigi minu meelest on Tallinnas, Tartus ja Rakveres juba piletid välja müüdud. aga võib-olla ei ole ka. :)

24012011 eelmise nädala tegemistest

Eelmisel nädalal liitusin Valgamaa lehe TANKLA toimetusega. Igastahes, hakkan sinn artikleid kirjutama. Ei jõua ära oodatagi juba, sest tundub, et see on nii minu teema. :P Meie seltskond oli mõnus ja Siiri on ikka üle prahi, nagu alati!

Siis tegin veel palju igasuguseid asju, kuid enamus ajast tegelesin kas õppimisega või olin lihtsalt... niisama. Pärast kooli läksin autokooli teooriatundi, siis sõidutundi ja lõpuks kas sõidan issiga koju või võttis Piret mu peale, et trenni minna. Koju olengi jõudnud eelmisel nädalal õhtul 9 ajal, pärast tantsimist. Teen enda kooliasjad ära ja mõtlen, et päev on ikka tohutult kiiresti läinud (ise näiteks lükkan mõndasid toimetusi edasi, sest vahepeal lihtsalt ei jõua, järgmisel päeval aga mõtlen, et mul täpselt sama päev, miks ma pidin asju edasi lükkama?). Reedel pidasime aga Kristi sünnipäeva. Mõnus oli jälle üle pika aja. :)

Hispaania reisi projekt istub kukil. Meie grupi teema on  eestlaste väljaränne. Siit ka väike palve: KUI TEIL on mõni hea sõber/tuttav/sugulane/pereliige, kes oleks hästi tore-hea-mõnus-lahke meid aitama, tehes väikese videoklipi (webcam) meile sellest, kuidas neil välismaal läheb ja miks nad sinna läksid, siis palun võtke minuga ühendust. See oleks lihtsalt nii armas, kui keegi aidata saaks. Mul on tuttavaid välismaal kuid ei ole kindel, kas kõigil oleks aega meid aidata. :)

Minu hetkel lõpetamata projekt. Alustasin sellega meie kooli taaskasutusringis. Kuna sain alati ainult tund aega olla seal (kui teised olid kaks), siis on see siiani poolik. Tahaksin selle neljapäevaks valmis saada, aga eks näis. :) Eniveis, tegin tavalisele maikale õlakud, mida katavad suled. See valge on veel poolik. :)

Liisi ja Keiti

Pross-pross :)

Ufooo

Esinemine heategevusüritusel

Teisipäeva õhtul helistas mulle Rait ja küsis, kas oleksime nõus enda tantsutrupiga esinema tulema. Nagu ma aru sain, said nad Keeni noorteka alles käima ning korraldasid heategevusürituse noortekale raha kogumiseks. Ise olin suhteliselt skeptiline alguses, sest arvasin, et ei saa kava kokku paari päevaga. Eks siis konsulteerisin meie tantsutreeneri Piretiga ja ta oli nõus osalema, kui trupp muidugi kokku tuleb nädalavahetuseks.

Eniveis, kui järgmisel päeval koolis rääkisin edasi teistele, et laupäeval läheme esinema, siis oli paljudel väga negatiivne vastukaja. Ma loodan, et see oli tegelikult lihtsalt üllatav vastukaja, sest pidime ju kiiresti harjutama hakkama. Mulle alati meeldivad need esinemised, mis on väljaspool kooli ja koolitantsu, riietus, meik, soengud - näiteks kui olen vanu pilte vaadanud esinemistest erinevates kohtades, siis on olnud nii mõnus tunne sees... sest see on olnud tõepoolest kvaliteetaeg meil. Olin suht kurb, et me ei saagi gruppi kokku.

Kolmapäeval trennis oli meid ka mingi 5-6 tükki kohal, siiski otsustasime (õnneks, jupiijei), et läheme esinema... ja kolme nelja erineva tantsuga... suht hirmutav seis oli, sest mul polnud vanad tantsud eriti meeles enam.

Siis, kui Piretit ootasime ja SIIIS kui Kadi minust pilte ei viitsinud teha :(

Nii, nüüd lugu selle esinemissoenguga. Laupäeval pidime startima juba kella poole kolme ajal, et saaks veel sooja teha, harjutada jne. Sellepärast otsustasin, et teen endale soengu reede õhtul juba valmis. Pidime tegema pähe viis draakonipatsi. (või kes-kuidas seda nimetab :) ) Esialgu mõtlesin, et ah, mis ta ikka ära ei ole...

Mul on alati just see probleem olnud, et mul on väga raske soengut teha juustesse. Kas lokid lähevad ruttu välja, sirgendades juuksed muutuvad väga kuivaks (isegi kui kasutada kuumakaitset, palsameid, õlisid jms), ja nii edasi. Mul on siledad juuksed, mis on muidugi hea, sest eks see ole üks tervete juuste märke. Pealegi, väsivad mul käed väga ruttu ära, eks alati on olnud raske draakonipatsi või muu punumine. Jaaaaaa kolmandaks, pole mul draakonipatsid kunagi väga hästi välja tulnud, kui olen neid endale teinud. Oh mind hädapätakat küll. :P

Reede õhtul siis paar tundi jamasin, ei tulnud ikka soovitud tulemus. Laupäeva lõunal üritasin jälle ja kogu aeg mõeldes, et ma olen ikka paras suslik küll. Oleks võinud ju juuksurisse aja kirja panna, oleks  vähem närveldamist olnud... aga eiiii... ma pean ikka kõike ise tegema. :) Lõpuks oligi nii, et sain teha pähe 4 draakonipatsi, ühelt poolt jäi tegemata üks pats, aga seda ei olnud väga näha, heehee. :D

Sandra ja Sandra. Omas ametis jälle. :D

Kõige rohkem muretsema pani mind see, kui Piret ütles, et teeme tantsu kõik ühes tükis, see tähendab, et neli tantsu järjest, et ei oleks tilkumist iga väikese aja tagant. Mina pidin tantsima kõigis neljas tantsus, kus teised vaheldumisi küll ära läksid ja tagasi tulid. Viimane tants oli meie vanaa-vanaa etteaste ICE ICE baby... Mis loomulikult on juba ununenud ja crazy ja soojendustants ja ja jajaaaa... tahtsid ka lihvimist saada.  

Me pole lihtsalt selline tantsutrupp, kes kokku saab ning pidevalt vanu tantse harjutab. Tuletame uuesti meelde, kui vaja läheb. Mis loomulikult pole hea, sest mugav oleks iga kord võtta esinemiseks see tants, mis perfektselt selge. Meie lihtsalt tantsime, kui kokku saame valmistume uue esinemise jaoks, lihtsalt mingisugusteks kordamisteks ei ole aega. Seetõttu oleme pidanud kahjuks ära jätma päris mitmeid esinemisi ning ettepanekuid, näiteks on mitu korda meid kutsutud cheerleaderi´teks, aga paraku on sellised kurb lugu, nagu just rääkisin. :) 

LISAKS, pidime Piretiga vahepeal riideid käima vahetamas, et ikka lahedam oleks! :D Kui lava taha jõudsin, et riideid vahetama minna, olid seal mingisugused poisid, kes järgmisena esinema pidid minema. Mul ei ole mingeid komplekse enam poiste ees riiete vahetamisega ESINEMISEL, sest esinejal tuleb seda ette... võõraste ees riiete vahetamist. Pealegi on meie trupis kaks poissi sel aastal. Eniveis... Üritasin neile öelda, et ärge piiluge, sest nad ilmselt ei kuulnud, sest muusika oli üsna vali. Ütlesin umbes kolm korda, et ei piilu, siis alles said aru ja keerasid ümber. Esinesin Pireti tossudega, seega ma ei olnud arvestanud, et retuuside seljast saamisega tuleb niiii palju probleeme... sinna mu aeg läks.

Kuulsin juba, et ice ice baby muusika hakkas pihta aga Piret sakutab samuti teist põlvikut jalga, mul oli selline tunne, et nonii, nüüd meil läheb küll väga sassi. Õigeks ajaks me lavale ei jõudnud aga midagi hullu sellest ei olnud, sest tabasin olukorra ära. Hõbedasi linte ümber puusade ikkagi ei saanud peale, sest ei jõudnud. Õnneks ei jõudnud Piret kah... :D

 Väike video enne esinemist, aitäh Timole, kes tuli meid pildistama ja filmima. Tantsust on video ka olemas aga meil läks too nii sassi. Selles mõttes, et kõik kohad ei tulnud sünkroonis ja veel sada viga aga ah, las olla. :D

Lõppkokkuvõttes oli meil HÄSTI hästi hästi mõnus. Pole kaua aega saanud nii esinemas kusagil käia. Loodame, et järgmine kord kutsutakse jälle, sest vähemalt Rait lubas. Kui vaatasin täna meie esinemise videot, olin naerukrampides, sest tõepoolest meil läks sassi... aga las läks! Hea feeling, mis saime, korvab kõik! Järgmine kord oleme paremad. Nüüd on kahe nädala pärast koolitants ja autokooli teooriaeksam ja kirjandusraali kodulehe esitamse tähtaeg ja Hispaania projekti ettekandmise tähtaeg ja kindlasti on igasuguseid asju veel! Oeh! :)

Täna tuli tõepoolest pikk sissekanne just jutu poolest. Ma loodan, et need, kes mu sissekannet vaatavad, viitsivad ka juttu lugeda, sest tean, et pilte vaadatakse rohkem, nagu ma isegi kipun.  Tean aga, et kui loen piltide ülevalt ja alt oleva teksti läbi, saan osa mõnusast feelingust või jutuajamises või jah.. igastahes, mina lähen nüüd õppima ning muude asjadega tegelema (mida mul on mustmiljon).. Ilusat uue nädala algust, kullakesed! :)