Esinemine heategevusüritusel

Teisipäeva õhtul helistas mulle Rait ja küsis, kas oleksime nõus enda tantsutrupiga esinema tulema. Nagu ma aru sain, said nad Keeni noorteka alles käima ning korraldasid heategevusürituse noortekale raha kogumiseks. Ise olin suhteliselt skeptiline alguses, sest arvasin, et ei saa kava kokku paari päevaga. Eks siis konsulteerisin meie tantsutreeneri Piretiga ja ta oli nõus osalema, kui trupp muidugi kokku tuleb nädalavahetuseks.

Eniveis, kui järgmisel päeval koolis rääkisin edasi teistele, et laupäeval läheme esinema, siis oli paljudel väga negatiivne vastukaja. Ma loodan, et see oli tegelikult lihtsalt üllatav vastukaja, sest pidime ju kiiresti harjutama hakkama. Mulle alati meeldivad need esinemised, mis on väljaspool kooli ja koolitantsu, riietus, meik, soengud - näiteks kui olen vanu pilte vaadanud esinemistest erinevates kohtades, siis on olnud nii mõnus tunne sees... sest see on olnud tõepoolest kvaliteetaeg meil. Olin suht kurb, et me ei saagi gruppi kokku.

Kolmapäeval trennis oli meid ka mingi 5-6 tükki kohal, siiski otsustasime (õnneks, jupiijei), et läheme esinema... ja kolme nelja erineva tantsuga... suht hirmutav seis oli, sest mul polnud vanad tantsud eriti meeles enam.

Siis, kui Piretit ootasime ja SIIIS kui Kadi minust pilte ei viitsinud teha :(

Nii, nüüd lugu selle esinemissoenguga. Laupäeval pidime startima juba kella poole kolme ajal, et saaks veel sooja teha, harjutada jne. Sellepärast otsustasin, et teen endale soengu reede õhtul juba valmis. Pidime tegema pähe viis draakonipatsi. (või kes-kuidas seda nimetab :) ) Esialgu mõtlesin, et ah, mis ta ikka ära ei ole...

Mul on alati just see probleem olnud, et mul on väga raske soengut teha juustesse. Kas lokid lähevad ruttu välja, sirgendades juuksed muutuvad väga kuivaks (isegi kui kasutada kuumakaitset, palsameid, õlisid jms), ja nii edasi. Mul on siledad juuksed, mis on muidugi hea, sest eks see ole üks tervete juuste märke. Pealegi, väsivad mul käed väga ruttu ära, eks alati on olnud raske draakonipatsi või muu punumine. Jaaaaaa kolmandaks, pole mul draakonipatsid kunagi väga hästi välja tulnud, kui olen neid endale teinud. Oh mind hädapätakat küll. :P

Reede õhtul siis paar tundi jamasin, ei tulnud ikka soovitud tulemus. Laupäeva lõunal üritasin jälle ja kogu aeg mõeldes, et ma olen ikka paras suslik küll. Oleks võinud ju juuksurisse aja kirja panna, oleks  vähem närveldamist olnud... aga eiiii... ma pean ikka kõike ise tegema. :) Lõpuks oligi nii, et sain teha pähe 4 draakonipatsi, ühelt poolt jäi tegemata üks pats, aga seda ei olnud väga näha, heehee. :D

Sandra ja Sandra. Omas ametis jälle. :D

Kõige rohkem muretsema pani mind see, kui Piret ütles, et teeme tantsu kõik ühes tükis, see tähendab, et neli tantsu järjest, et ei oleks tilkumist iga väikese aja tagant. Mina pidin tantsima kõigis neljas tantsus, kus teised vaheldumisi küll ära läksid ja tagasi tulid. Viimane tants oli meie vanaa-vanaa etteaste ICE ICE baby... Mis loomulikult on juba ununenud ja crazy ja soojendustants ja ja jajaaaa... tahtsid ka lihvimist saada.  

Me pole lihtsalt selline tantsutrupp, kes kokku saab ning pidevalt vanu tantse harjutab. Tuletame uuesti meelde, kui vaja läheb. Mis loomulikult pole hea, sest mugav oleks iga kord võtta esinemiseks see tants, mis perfektselt selge. Meie lihtsalt tantsime, kui kokku saame valmistume uue esinemise jaoks, lihtsalt mingisugusteks kordamisteks ei ole aega. Seetõttu oleme pidanud kahjuks ära jätma päris mitmeid esinemisi ning ettepanekuid, näiteks on mitu korda meid kutsutud cheerleaderi´teks, aga paraku on sellised kurb lugu, nagu just rääkisin. :) 

LISAKS, pidime Piretiga vahepeal riideid käima vahetamas, et ikka lahedam oleks! :D Kui lava taha jõudsin, et riideid vahetama minna, olid seal mingisugused poisid, kes järgmisena esinema pidid minema. Mul ei ole mingeid komplekse enam poiste ees riiete vahetamisega ESINEMISEL, sest esinejal tuleb seda ette... võõraste ees riiete vahetamist. Pealegi on meie trupis kaks poissi sel aastal. Eniveis... Üritasin neile öelda, et ärge piiluge, sest nad ilmselt ei kuulnud, sest muusika oli üsna vali. Ütlesin umbes kolm korda, et ei piilu, siis alles said aru ja keerasid ümber. Esinesin Pireti tossudega, seega ma ei olnud arvestanud, et retuuside seljast saamisega tuleb niiii palju probleeme... sinna mu aeg läks.

Kuulsin juba, et ice ice baby muusika hakkas pihta aga Piret sakutab samuti teist põlvikut jalga, mul oli selline tunne, et nonii, nüüd meil läheb küll väga sassi. Õigeks ajaks me lavale ei jõudnud aga midagi hullu sellest ei olnud, sest tabasin olukorra ära. Hõbedasi linte ümber puusade ikkagi ei saanud peale, sest ei jõudnud. Õnneks ei jõudnud Piret kah... :D

 Väike video enne esinemist, aitäh Timole, kes tuli meid pildistama ja filmima. Tantsust on video ka olemas aga meil läks too nii sassi. Selles mõttes, et kõik kohad ei tulnud sünkroonis ja veel sada viga aga ah, las olla. :D

Lõppkokkuvõttes oli meil HÄSTI hästi hästi mõnus. Pole kaua aega saanud nii esinemas kusagil käia. Loodame, et järgmine kord kutsutakse jälle, sest vähemalt Rait lubas. Kui vaatasin täna meie esinemise videot, olin naerukrampides, sest tõepoolest meil läks sassi... aga las läks! Hea feeling, mis saime, korvab kõik! Järgmine kord oleme paremad. Nüüd on kahe nädala pärast koolitants ja autokooli teooriaeksam ja kirjandusraali kodulehe esitamse tähtaeg ja Hispaania projekti ettekandmise tähtaeg ja kindlasti on igasuguseid asju veel! Oeh! :)

Täna tuli tõepoolest pikk sissekanne just jutu poolest. Ma loodan, et need, kes mu sissekannet vaatavad, viitsivad ka juttu lugeda, sest tean, et pilte vaadatakse rohkem, nagu ma isegi kipun.  Tean aga, et kui loen piltide ülevalt ja alt oleva teksti läbi, saan osa mõnusast feelingust või jutuajamises või jah.. igastahes, mina lähen nüüd õppima ning muude asjadega tegelema (mida mul on mustmiljon).. Ilusat uue nädala algust, kullakesed! :)