Laupäeva õhtul mõtlesime, et läheks õige kõik koos: mina, Timo ja Siiri Valka Sebra kontorisse, et leht lõpuni teha (Sebra kontoris oleme teinud mitmeid koosolekuid). Esialgu pidi Timo lihtsalt Siiri läpaka juhtme järele minema ja selle talle Pukka viima.
Siis jah, Siiri pakkus välja, et teeks ühe öökontori, pühapäeval kell 12 pidime ju failid trükkikotta saatma. Loomulikult olime Timoga teinud juba enne laupäeva ettevalmistusi: mina järjest parandasin tekste, kogusin uusi ja paremaid pilte, püüdsin kätte saada veel viimased artiklid (tähtaeg venis nagu kumm). Raske oli selles mõttes, et nii suuremahulises töös osalesin esimest korda, olen küll kogu protsessi kõrvalt näinud, kuid eks nüüd ka asjalood muutunud. Suurem vastutus, muretsesin rohkem jne. SELLEST HOOLIMATA nautisin ma kõike, ausalt ka, nii põnev, uus ja huvitav.
Võtsime nalja saatel Statoilist burksid, sõime ja põhimõtteliselt alustasimegi tööga, kell 22.45. Juhuslikult tekkis idee filmida iga tunni möödudes, eesmärgiga näidata toimetuse liikmetele lehe valmimise protsessi. Oh seda ärevust siis enne täistunde. Kogu töö kõrval naersime ikka päris mitmeid kordi täiesti südamest, tihti ka täiesti utoopiliste hetkede üle, ei, väga lõbus oli. Mitmeid kordi kutsusime üksteist korrale, et nii, nüüd keskendume, keskendume ja keskendume!
Võiksin veel pikalt seletada... kuid mis seal ikka, 16 tundi järjest istusime Sebras ja tegelesime lehega. Päris hullud oleme! :) Aeg möödus nii-nii kiiresti. Muidugi oli väsimushetki ka, kui lehe lõppvarianti parandasin, vajusid silmad kinni, mitte midagi teha ei saanud. Nii hea, et otsustasime kolmekesi maha istuda, vastasel juhul ma ei tea, mis lehest saanud oleks. Laadisime failid keskkonda üles niigi kolm tundi hiljem. Saime üksteiselt nõu küsida, vaielda, sain ise rohkem aimu, õppisin tähelepanu pöörama just nendele asjadele, mille peale kodus ei oleks tulnud.
No comments:
Post a Comment