Sandrelle: Pühad toimetuses

Pühadelaupäeval lahutasime lisaks töisele tööpäevale meelt ja hakkasime üheskoos mune värvima. Koosoleku lõpuks olime nii usinad, et unustasime võidu koksida. Meie toimetuse päev kestis 8 tundi. Tegime valmis lehe maketi ja arutasime läbi mitmeid-mitmeid teemasid. Pärast koosolekut oli mul silme eest udune lihtsalt...

Seoses Tankla lehe toimetusega tuli mul just meelde see, et neljapäeval saime kokku Valga maavanemaga ja arutasime üldiselt seda, kuidas Valgamaa elu edasi arendada. Margus Lepik ütles, et tahab meiega midagi crazy't korda saata! Meie omaltpoolt võtsime kaasa küsimustiku ja ajurünnaku vastused (Valgamaa probleemid, head küljed ja mõtted tulevikuks).

Rõõmuga võin öelda seda, et see ei jäänud meie ainukeseks kohtumiseks ja juba juuni alguses pidime taaskord kohtuma, sel korral konkreetsemate mõtete ja ettepanekutega ning hakkame üheskoos midagi tulemuslikku tegema. Kohtumise lõpuks oli mul nii hea meel, sest avalike suhete juht Kaja Mõts oli Margus Lepikut assisteerimas ja hiljem tuli küsima minu nime ning ütles, et oskan nii hästi päeva sisse juhtida, arendada ning lõppsõna öelda. Ma oleksin rõõmust lakke hüpanud, ausalt ka. Nii hea, kui keegi midagi toetavat ütleb - polegi motivatsioon kadumas!

Vahepeal veel üks pilt seoses eelmise laupäevaga. Pärast pikka ja väsitavat toimetuse päeva otsustasin siiski Tartusse EÕEL-i kevadisele üldkoosolekule sõita. Ma ei tea kui hea või halb mõte see oli, sest hakkasin mitmel erineval põhjusel koju tagasi sõitma öösel kella poole ühe ajal. Parkisin enda auto Poska kooli juurde (hiljem selgus, et tegemist oli ühiselamuga) ja ma ei imestanud, et öösel oli tõkkepuu all. Mõtlesin, et mida ma nüüd teen? Olin asjadega juba all ja siht oli selge, et täna lähen koju. Tegime Marilile väikese üllatuse (väga tubli liidu aktivist juba läbi aastate). Kõik, kes mingil määral olid Mariliga seotud, said kingitusse panustada ja kujundada ühe A4 lehekülje vastavalt mälestustele. Mina tegin siis nii.

Avastasin, et mingi poiss istub arvutis ja aken oli piisavalt madalal, et sinna koputama või vehkima minna. Tõnu jõudis ka samal ajal parklasse ja läkski aknale koputama, sest lootsime, et ehk poiss saab kiipi laenata ning tõkkepuu avaneb. Tema suunas Tõnu aga administraatori juurde ja tuli välja, et kui oleksin tõkkepuu lähedale sõitnud, oleks administraator selle avanud, sest seal samas üleval olid videokaamerad. Hah. Vot sulle nalja.

Muidugi seiklused sellega ei lõppenud, sest avastasime, et mu auto teeb jubedalt häält ja arvasime, et ma pole ammu õli kontrollinud. Põhimõtteliselt oligi asi esialgu selles, käisime Statoilis õli ostmas Raimo autoga. Alles siis sain koju sõitma hakata. Täiesti HULL peast, ma olin tegelikult ju nii väsinud... Järgmisel päeval tuli välja, et kusagilt lekkis õli välja + iss pidi terve esisilla ära vahetama, uuesti sillastendi minema.

Eks ikka Tankla lehed alla!

Ma olin koosoleku alguses nii õnnelik! Keidy on inglike, joonistas minust pildi. Nüüd on see mul Tankla noortelehe märkmiku vahel ja alati kui on raske, annab see mulle tuge ning motivatsiooni.