Liina: Appreciate your friends

"Viimase paari aasta jooksul on väga hästi eristunud inimesed, kelle puhul ma näen, et ka nemad üritavad edasi suhelda ning ei taha näha sidet katkemas. Seetõttu ei anna ma ka nende osas alla, ma ju näen, et ka nemad pole minu osas alla andnud."

Üks mu lemmikblogija Liina pani enda chit-chatis kirja mõtted sõpradest, mis on kaua ka minu mõlkunud. Lugege tema mõtteid siit: http://www.missliina.com/2013/03/chit-chat-appreciate-your-friends.html

Life is MY creation

Olen natukene aega jälle eemal olnud ja mõtlesin, kuidas kõike vahepeal toimunut tagantjärele blogida, aga otsustasin, et blogin juba praegusest ning kui mõtted hakkavad otsa saama, kirjutan ka varasematest tegemistest.

Ma olen praegu nii õnnelik, sest mul on motivatsiooni. Nii õppida, ehete kallal nokitseda, trennis käia kui ka tervislikult toituda. Olin vahepeal juba täiesti mures, tuju oli kogu aeg halb, koolis ei läinud kõige paremini, naeratavast ja heatujulisest Sandrast oli asi kaugel ning enesetunne muutus iga päevaga aina halvemaks. Aga nüüd püüan vähem muretseda, vähem negatiivsetele asjadele mõelda, lasta tusane Tallinn endast vuhinal mööda ja lihtsalt olla attttituudiga go with the flow.

Täitsin mõni aeg tagasi enda väikse soovi ja läksin tagasi trenni. Proovisin esimest korda sellist aeroobikastiili nagu Bodyart. Mulle tohutult meeldis. Üldse, mulle meeldib käia rohkem fitness trennides, kui jõusaalis rühkida (loe: ma ei oska seal jõusaalis midagi teha). Hoogne muusika hoiab tuju üleval, treener süstib iga liigutusega positiivsust ja endale hakkab ka tunduma, et elu on ilus. Täna istusin ja ootasin järjekordset Bodyarti trenni ja vaatasin Zumbas tantsivaid inimesi. Nad tantsisid ikka kogu hingega. Super hoog oli sees! Treener oli ülimalt positiivne, pläkutas muhedaid ja motiveerivaid sõnu ning samal ajal mõtlesin, et ma pean kogu negatiivsuse endast mööda laskma ning oma elu nautima ja olema palju rõõmsam. Sest mul on totaalselt kõrini vinguvatest ja soppa pritsivatest inimestest. Ma olen viimasel ajal kogu selle tumeda pilve all olnud ja arvan, et aitab! Lihtsalt tuleb mõttes välja lõigata need inimesed, kes ei näe enda ümber (pigem teiste) muud, kui vigu.

Veel... on aeg ennast hästi tundma hakata. Ma tean, et mu kaal kõigub hästi kiiresti, kui ma trenni teen ja puhtamalt (tervislikumalt) söön, siis saaksin päris ruttu vormi tagasi (minu jaoks hea vorm=hea enesetunne=rõõmus Sandra). Minu ainus jama on olnud see, et olen õhinaga kolm korda trenni tegema hakanud (aastate jooksul, kodus trenni tehes, ilma söömist muutmata) ja olen haigeks jäänud. Pärast neid kordi on jälle mott maas, haige olla ja kõik unarusse jäänud.

Kuid Bodyarti juurde tagasi tulles... Esimesel korral oli mul väga vinge treener Kadi Valgma, kes arvestas sellega, et me kolmekesi (mina, Kadi ja Karo) oleme esimest korda ja näitas meile palju põhiliigutusi. Bodyart on rahulik, aga tohutult tõhus. Osade venituste ajal terve keha lihtsalt värises pingutusest. Hästi oluline on sisse- ja väljahingamine. Iga venituse ajal tuleb meeles pidada, et nüüd tuleb hingata. :) Minu jaoks oli alguses päris keeruline, mõtlesin ikka liigutuste peale ja korralik hingamine ununes. Treeneri juures meeldis veel see, et ta elas kõigile tohutult kaasa ning kui mul midagi välja ei tulnud, siis tuli ja aitas. 

Ühel korral ei saanud mingi sirutusega hakkama, siis tuli nõu andma ja kui lõpuks hakkama sain, tegi seljale pai. Hästi armas personaalne suhtumine oli tal. Lisaks oli hästi vahva see, et teised trennikaaslased olid abivalmid. Läksime kolmekesi esimest korda Bodyarti ja ei teadnud, mida peale hakata. Siis küsis kohe üks naine, et kas me oleme esimest korda ja kui ütlesime jah, ütles ta meile, et võtaksime endale matid.

Bodyartis jõudsin selgusele, et minu hea painduvus on kadumas (aeroobikakursus kehalises oli alati minu lemmik, armastasin painduvusharjutusi, sest kuna üldiselt spordis olen ma päris pussu, siis seal sain olla üks parimatest). Täna, teist korda käies tundsin ennast juba paremini, osad liigutused tulid edukamalt välja kui esimesel korral ja tuju läheb aina paremaks. Bodyart lõpeb mõnusa "tuduga", kus treener kõigile tekid peale paneb. Mõnna! :)

 Tõnu ja Sandra said kokku ja hakkasid süüa tegema :)

 Tõnu ja Sandra said kokku ja läksid sööma :)

 Kuna olin vahepeal pikalt kodus, koristasin kappe ja leidsin üles enda lõpetamise ümbrikud ja kaardid. Lugesin, naersin, meenutasin kui järsku leidsin selle ümbriku. Enne seda jõudsin peas juba mõelda, et mõtleee kui lahe oleks, kui seal oleks veel raha alles. Ja arvake ära! Oligi! Ma olin täiesti unustanud, et olin suvel raha "kõrvale" pannud :)

 Tahtsin ta naljakas poosis magamast tabada, aga suslik keeras pea ikka minu poole :)

 Kõik lõuna ajal Baby Backi, sest seal on KÕIK pearoad -50%. Sain selle roa näiteks 4.70 eest!

 Huuuge mango-smooti Baby Backis

 Nimekaimukesega pärast sushitamist YO!-tamas!

BRUNO MARS! BRUNO MARS!

Tsau!

Ma püüan tublim olla ja tihedamini kirjutada!

DIY: Kookosõli mask juustele

Eile proovisin enda juuste peal ära kookosõli maski. Läksin sauna, kuumutasin tahke kookosõli vedelaks, kandsin masseerivate liigutustega juustesse (suurema osa õlist määrisin juusteotstesse), keerasin saunarätiku ümber pea ja terve saunasoldud aja hoidsin seda "turbanit" enda peas :D. Selline mask on üks vähestest võimalustest, sest vastavalt soovile võib lisada maskile nii mett kui muna. Samuti tehakse protseduure erinevalt: mõned panevad käterätiku alla ümber juuste kilest dušimütsi ning hiljem föönitavad krunni, et õli paremini imenduks.

Lühidalt öeldes on kookosõli mitmeotstarbeline: sobib nii kosmeetikaks, küpsetamiseks kui ka haavade parandamiseks. Kookosõli muudab juuksed pehmeks, siidiseks ja tervemaks, kasulikud rasvained aitavad kaalu langetada ning aitab kaasa haava paranemisele.

Kookosõli saab osta tavalistest toidupoodidest, ise ostsin näiteks Selverist ja maksis 9,99€. Selle purgi jätan hetkel täiesti juustele, tahan eraldi osta kookosõli ka söögitegmise jaoks, sest mulle ei meeldi, kui kosmeetika ja toit omavahel segunevad.... sest nii või naa hakkab kookosõli iganädalaselt mul vannitoas kaasas olema. Proovisin köögis ka vahukoore kookospiima vastu vahetada (nt pastaroogade tegemisel) ja olen nii rahul + kookospiim on kastmena palju kasulikum kui vahukoor.

Igastahes võin öelda, et juuksed on täna palju pehmemad, läikivamad ja pole nii eletrit täis. Kookoslõhna kahjuks juustes ei ole ja järgmisel korral proovin õli kuumaks ajada (eile lihtsalt kuumutasin vedelaks).

Mõnusat coconautitamist teile ja lisan siia mõned Youtube videod erinevatest kookosõli maskidest.

Mis on minu märtsikuu Adoreboxis?

Lõpuks jõudis minuni ka märtsikuu, ühtlasi minu teine Adoreboxi karbike. Oma esimese Adoreboxi soetasin endale juba ammu, aga vahepeal on ununenud uuesti tellida ja alles veebruaris ärkasin ja mõtlesin, et ups - nüüd oleks aeg!

Minu märtsikuu Adoreboxis on:
-Macadamia Natural Oil totev juustessejäetav kreem
-Di Paloma dušigeel
-Di Paloma kehakreem
-Kohl Crayon silmalainer
-Honors Peony kehakoorija
-Geisha šokolaad
-Pisike pesemisnuustik

Kui Adoreboxi karbi lahti tegin, siis tuli sealt nii meeldiv pojengi lõhn. Lähemalt uurides selgus, et väike süüdlane on pojengilõhnaline kehakoorija! Lõhn on küll väga mahe ja naiselik, aga nagu varemgi olen maininud - mulle meeldib, kui graanulid on suuremad, selles purgis pole neid ollagi. Aga ära kasutan ma ta kindlasti!

Olen leave-in kreempalsamitesse skeptiliselt suhtunud, sest mu juuksed muutuvad kiiresti rasuseks, kui neid kasutan. Sellele Macadamia kreemile annan aga võimaluse ja proovisin juustesse hästi vähe panna. Töötas! Kreem lisas juustesse siidise pehmuse ja sära ning mulle meeldib makadaamia pähkli lõhn: see on nii teistugune, hea vaheldus magusatele kookos-spreidele. :)

 

Proovisin Di Palomo käte- ja kehakreemi ning nagu kirjelduses öeldakse, siis tõesti muutusid käed siledaks ja toidetuks (kasutasin kätekreemina). Võib-olla on sellel kreemil liiga intensiivne lõhn... seetõttu kasutaksin seda pigem enne magamaminekut või õhtul välja minnes. Talvisel ajal muutuvad mu käed väga kuivaks ja kasutan kätekreemi tihti ka loengutes. Kardan, et see kreem on ikkagi liiga intensiivse lõhnaga ning paljudele ebameeldiv. Huvitav on ka see, et kuna mul on migreen, siis olen teatud lõhade suhtes väga tundlik ja nüüd, kus mul on see kreem veidi aega peal olnud, tunnen, et pea hakkas valutama. Ma tõesti loodan, et mitte selle kreemi pärast.

Ja viimaks - huvitav silmalainer. Kunagi ammu tellisin samasuguse ka Oriflamest ja kui ots tömbiks muutus, viskasin prügikasti (sest siis ei teadnud ma hajutamisest/suitsusilmast midagi ja mõtlesin, et kui teravat otsa enam ei ole, siis pole mul sellega midagi teha :D). Tõmbasin käeseljale proovitriibu ja lainer on kergesti hajutatav ning pehme.

Mida arvan vene toodetest?

Keskturu peatuse Maxima juures olev vene pood on Tallinna kolimisest peale olnud üks mu lemmikkohti. Olen ostnud sealt mitmeid meigieemaldajaid, tarvikuid pediküüri jaoks, lõhnakotikesi riidekappi panemiseks ja kehakoorijaid... ning igasugust muud pudi-padi. :)

Ja muidugi olen vene tooteid ka varem ostnud ja kunagi tegin isegi postituse Tartu Sepa turult ostetud asjadest. Mäletan, et tolle postituse all küsis üks neiu, et kas ja kuidas olen vene toodetega rahul. Kui paar päeva tagasi uuesti mõned vene tooted ostsin, siis tuli mul see küsimus meelde ja arvasin, et miks ka mitte enda arvamusest kirjutada.

Mul pole vene toodete kohta ühtegi halba sõna öelda. Olen läbi aegade ikka väga mitmeid kreeme-maske proovinud ema kõrvalt. Suurimad lemmikud on erinevad meigieemaldus piimad, mis enamasti on roosilõhnalised, jätavad naha super pehmeks ja hinnad on mõistlikud. Sortiment on ka üpriski lai. Alati, kui käin seal Maxima juures olevas vene poes, siis leian midagi uut ja põnevat.

Läksin siis taaskord sinna vene poodi, sest mäletasin, et seal müüakse hea lõhnaga vedelseepe. Alguses tahtsin osta üsna tavalise potsiku sees oleva mangolõhnalise seebi, aga siis märkasin riiulil seda "Maguskirsi ja mandli" kreemseepi ja lisaks lõhnale meeldis mulle ka pakend. Pildilt pole ehk väga hästi aru saada, aga selline lahe vintage näeb välja (jeap, isegi nii väikestele asjadele meeldib tähelepanu pöörata, jeebus - vedelseep ju!) - 1.77€.

Tundsin, et mu juuksed vajavad maske ja algatuseks ostsin stimuleeriva ja termoaktiivse maski, mis peaks parandama juukse struktuuri. Lisaks kergendab kammimist ja soengusse sättimist. Veel on kirjas, et stimuleerib juukse kasvu, aga see polnud peamine, mida kirjeldusest otsisin. Praegu mul pikkust on, aga tunnen, et juuksed on talvest väsinud ja vajavad boosti. Olen seda maski varemgi kasutanud ning mulle tundus küll, et see taastas mu juukseid - 2.29€.

Tselluliidivastate kehakreem kofeiini ja rohelise kohviga. Kõlas põnevalt ja otsustasin proovida, sest olen varemgi sarnaseid tselluliidivastaseid kreeme kasutanud. Efektiivsusest veel ei oska rääkida, aga hetkel saan öelda vaid seda, et kreemi on väga mõnus peale kanda ja tekitab pinguldava tunde küll - 3.20€

Natukene random, aga mulle meeldib igalt poolt maske kokku osta (ja muidugi neid proovida). Kõige esimesena püüdis pilku pakend. See on hapnikumask näonahale kollageeni ja puuviljahapetega. Puhastab nahka ja rikastab naharakke hapnikuga - 1.65€.

Ja lõpetuseks - atsetoonivaba küünelakieemaldaja. Kadi kommenteeris instagramis mu pilti ja ütles, et ta pole (toidu)poest ostetud küünelakieemaldajatega ka lakki nii hästi maha saanud kui sellega. Niiet ootused on suured :) - 0.63€.

S-team is the greatest team ever!

Käisin kolmapäeval Sandraga väljas kepsutamas ja see on juba harjumuseks saanud, et pea iga nädal näeme. Kui natukene kauem ei näe või paar päeva ei räägi, tunnen, et midagi on igapäevaelust puudu. Meil on peale nime lihtsalt veel nii palju ühist, ilmselt sellepärast!

Kurtsin Sandrale muret, et mul ei lähe uudisloo ainega just väga hästi ja ta tõi mulle tuju tõstmiseks Pezi komme koos selle mänguasjaga. Kui ma väike olin, siis see oli mu lemmar mänguasi! :D Ta ikka nii super.

Avoni "Planet spa" tooted

Avastasin, et minu riiulile on täiesti juhuslikult sattunud kaks super Avoni "Planet spa" sarja toodet. Vasakul oleva surnumere mineraalidega kehakoorija kinkis mulle sünnipäevaks sõbranna Krissu ja parempoolse vahemere oliiviõli apelsiniõiega kreemi sokutas mulle salaja kotti Tõnu õde Maanu.

Mulle meeldib selle kreemi apelsiniõie lõhn ja see eemaldab meigi nii hõlpsasti. Lisaks jätab näole nii pehme tunde. :) Kreemiga on kaasas ka puhastusrätik, aga see jäi mul ilmselt Tsirku. Kasutan alternatiivina niiskeid beebisalvrätikuid.

Kehakoorija juures  meeldib mulle tema tihe (paks?) struktuur. Mulle ei meeldi koorijad, mis on väga vedelad ja väikeste graanulitega. See aga on ideaalne! Koorijal on üpriski maskuliinne lõhn - ilmselt tuleneb see surnumere mineraalidest. Mulle see lõhn isegi meeldib, hea vaheldus magusatele kehakoorijatele ja  pärast loputamist ei jää see lõhn nahale.

Ja veel lõpetuseks - kui te olete samuti ostnud proovimiseks selle väga jubeda ja küünenahad kuivama paneva Depend küünelakieemaldaja, aga ei taha seda ka päris minema visata, siis... võtke appi (jällegi) niisked salvrätikud tavaliste vatitupsude asemel. Küünelakk tuleb ilusti maha ja tulemus ei jää nii õline ning kuiv.

Produktiivne päev!?

Minu sõbranna Sandra on olnud viimasel ajal üheks minu suurimaks eeskujuks. Ta õpib ja töötab korraga, tihti pärast kooli jookseb otse tööle ja see tähendab omakorda seda, et tema hommikud algavad ka väga vara.

Alati, kui tal on olnud vabad päevad, on ta mulle rääkinud, et ärkas juba kell kaheksa-üheksa hommikul ja hakkas asjatama. Olin alati imestunud, sest kuule, miks sa ei maga kui sul on vaba päev?  Miks sa ei puhka ennast välja? Ja tema on mulle alati vastanud, et ta ei taha enda vaba päeva raisku lasta. Kui ta käib kodus, siis on ta samuti väga vara ärkvel - isegi laupäeva hommikul kell seitse. Põhjus jällegi lihtne, ta tahab koos olla oma väikese vennaga, kes tavaliselt nii vara ärkab.

Mina olen alati olnud see, kes tohutult kaua hommikuti magab. Võiksin vabalt kella üheni magada... Tavaliselt ongi nii, et Tõnu ärkab juba kell 9-10 (mõtlen nädalavahetust) ja mina veel põõnan. Hah, mu iss pidavat ka noorena üks tõeline unimüts olema, äkki sealt see tulebki?

Mul algab kool väga erinevatel aegadel. Enamasti ikkagi lõuna paiku ja see tähendab, et ma olen tavaliselt ärganud ka poole lõuna pealt. Teen ennast ruttu korda ja jooksen (piltlikult öeldes) täiesti unisena veel kooli.

Paar päeva tagasi mõtlesin, et olen sellest rutiinist väsinud. Olen väsinud äratuskellaga võitlemast. Kogu aeg ärkan üles ja krutin äratuskellale minuteid juurde. Mul ei ole probleemi sellega, kui ma PEAN kusagil olema. Käisin ju terve suvi kella poole üheksaks tööle. Kui mul on kohustus, siis ma täidan enda kohustust. Aga kui ma tunnen, et saan kummi venitada, siis teen seda. Pealegi, olen ma nii harjunud sellega, et kool algab kell 10.15, 12.15 või üldse 14.15...

Veel, olen ma täielik uimakott. Ma vajan aega, et süüa teha, süüa, ennast sättida, riidesse panna, kohvi juua. Nii paljud räägivad, et nad jõuavad 30-minutiga pestud-söödud ja veel lisaks ilusana kooli minna. Ma ei veeda tunde peegli ees, aga mina küll 30-minutiga ennast niimodi valmis ei saa, et RÕÕMSANA kooli jalutada. Mul lihtsalt on vaja aega ja mulle ei meeldi kiirustada.

Igastahes... mõtlesin Sandrast õppust võtta ja ärgata hommikuti veidi varem, et saaksin enne kooli ka kasulik olla. Täna hakkas kool kell 12.15 ja ärkasin tunduvalt varem, kui tavaliselt. Jõudsin hommikul nõud pesta, putru keeta, seda süüa, pesemas käia, kohvi juua ja selle kõrvale kõik uued blogipostitused läbi lugeda. Ja siis hakkasin ennast kooli jaoks sättima: valisin riided välja, panin asjad kotti ja meikisin. Hakkasin kooli ka varem jalutama, et saaksin rahulikus tempos kõndida ja muusikat kuulata. Nii mõnus oli. Ma olin terve loengu ajal ärkvel ja polnud unine, tundsin ennast väga hästi (kuigi vara ärkamine polnud üldse lihtne).

Ja terve ülejäänud päev on positiivselt sujunud. Pärast loengut tegin endale maitsva lõunasöögi, koristasin, pesin pesu, meisterdasin endale ühe kaelakee, vaatasin uusi youtube videosid, lugesin uudiseid. Tundub, et päev on olnud palju produktiivsem. Püüan seda varajast ärkamist "harrastama" hakata, sest liigne uni viis mind vahepeal lihtsalt masendusse.

Uus Tankla number - intervjuu Foxy Vintage omanikuga

Kohtusin eelmisel teisipäeval Liisaga, kellel on Striitstaili blogi. Ta on üks Eesti Üliõpilaslehe kaasautoritest ja koostab stiilinurka, kus fookuse all on tudengid.

Stiilinurgas on siis pildid tudengitest ja lühike kirjalik tutvustus nende maitseelistustest (riietuse osas ikka).

Näiteks uuris Liisa, et kust meelsamini riideid soetan, kaua kulub mul aega hommikuse outfiti väljavalimisega või kuidas suhtun netikaubamajadesse.

Meil oli lahe jutuajamine ülikooli kohvik Oaasis, Liisa jättis mulle väga hea mulje ja vahva, et ta näeb rubriigi jaoks ikka vaeva ja püüab inimestega isiklikult kohtuda. Nii saab ta huvitava taustainfo näost-näkku kätte ning pildistab täpselt sellised pildid, nagu tal tarvis on.

Nii lahe on vaadata, et ta on enda "projekti" kaasanud ka palju ülikoolis õppivaid blogijaid.

Eesti Üliõpilasleht peaks nüüd ilmunud olema ja homme kooli minnes püüan endale ka ühe kuagilt muretseda.

Vaatan, et olen selle pildi peal nii unine.  Olin ka teiste tehtud piltide peal unine... :D Naljakas, sest olin juba paar tundi koolis chillinud - ilmselt on see tõestus, et tegemist on suurima unekotiga ever.



Esmaspäeval ilmus ka uus Tankla leht, mis on veebis vaadatav siit! Suunduge leheküljele viis - sealt leiate minu persooniloo vintaažipoe Foxy Vintage omaniku Jana Solomiga. Need, kes varem Janat pelgalt vintaažipoe pärast teadsid (nagu ka mina), saavad sellest artiklist veel mitmeid huvitavaid fakte teada.

Selle persoonika loomisprotsess tekitas minus nii hea tunde, et tundsin juba vastuseid nähes tohutut eufooriat. Ärge saage minust valesti aru, ma ei hoople, et sain hakkama suurepärase persoonikaga. Ma olen viimane inimene, kes ennast laeni kiidab - minu jaoks on motivatsioonikirjad alati üheks parajaks katsumuseks olnud. Ma ei tunne vajadust ennast teiste juuresolekul kiita ja sellepärast ei mõista ma ka neid inimesi, kellel see vajadus on kohe eriti tugevndatud.

Aga tsiteerides üht enda õppejõudu - mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tagasi loo juurde tulles - Pigem mõtlen seda, et Jana vastused õpetasid mulle nii palju või olid väga erinevad tüüpilistest vastustest. Tema sõnades oli peidus sügav mõte ja ma tajusin, et ta ütleb nii õigeid asju lihtsalt. Ja lisaks muidugi on ta tohutult inspireeriv ja karismaatiline noor naine. Mul oli hea meel, et saan teha koostööd nii vinge inimesega ning kui sa tunned juba loo kirjutamise alguses, et sellest võib täitsa asja saada, siis see tunne ongi õige.

Ma ei teadnudki, et Jana on Valgamaalt pärit. Ei ole kunagi pähe tulnud uurida, kust ta täpsemalt pärit on. Olen lugenud temast lühikesi intervjuusid ja jälginud pikka aega tema tegemisi vintaažipoes Foxy Vintage, aga mul polnud tõesti halli aimugi, et ta on elanud Valgas.

Õppisin seda lood tehes, et julge pealehakkamine on ikka nii oluline. Natuke Jana tausta uurides avastasin, et ta käib läbi Mari Pokineniga, kes on olnud üks minu favoriite juba aastaid. Kahtlesin, et tal on aega mu loo jaoks kommentaare jagada. Siiski otsustasin talle kirjutada ja üllatuseks vastas ta mulle päris kiiresti ja väga põhjalikult. See õpetas taaskord, et hei Sandra, ära mõtle üle ja go with the flow.

Võib-olla on see natuke off the topic, aga ma olen kogu aeg mõelnud, et kui käia kogu aeg ringi naeratus näol ja olla kõige suhtes pigem positiivne kui realistlik, kas see teeb meid (või mind) paremaks inimeseks? Samas on nagu õige, your life is your creation ja enda ellusuhtumisega kujundatakse enda elu. See on selline pikk ja segane küsimus, mida enda peas tihti vaevanud olen. Aga Mari Pokinen ütles Jana kohta nii õigesti, et minu probleem oleks justkui nüüd lahendatud: "Jana laseb endal olla täpselt nii, nagu ennast parajasti tunneb... kas hästi kurb, väsinud või hästi õnnelik."

Ja ma pöörangi tähelepanu sõnadele "kurb" või "väsinud", mitte "ülbe" ja "kuri". Mari ütles nii õigesti. Noh, loomulikult tuleb olla õnnelik ja positiivse ellusuhtumisega, aga sellega ei saa ka liiale minna. Pigem teeb inimese palju siiramaks see, kui ta laseb endal lihtsalt olla ja ei kontrolli, et tal oleks näol pigistatud naeratus. Või mis te arvate? Tundub kuidagilt vaidluskoht olevat või nii?

Eleni tellimustöö

Natuke uusi ehteid

Tellisin tükk aga tagasi Pink Dragonfly'lt, aga alles eile tulin koju ja sain paki kätte. Varem olen neid laatadel müümas näinud ja mulle meeldivad nende lustakad ehted. Suured lemmikud on looma/linnu kujutistega kõrvakad ja kaelakeed. Ehted päriselus on sama nunnud kui piltidel ja tuju tegi eriti heaks kaasasolev kingitus - kaelakee ja kõrvarõngad. Kaelakee üle olin eriti õnnelik, sest tahtsin selle isegi osta, aga esialu piirdusin kahe asjaga. Niiet väga täppi kingitus! 

Veel kaks kaelakeed tellisin FashAddictist, nendega olen samuti väga rahul, kui välja arvata see, et lindudega kaelakeel kukkus üks lill kohe pakki avades küljest ära. Ja kolmnurkadega kaelakeed peab päris kaua sättima, et kolmnurgad kõik ühtemoodi jääksid - ilmselt pean mingisuguse süsteemi välja mõtlema. :)

Praegu muidu kõik... sätin ennast ruttu korda ja sõidan Tõnu juurde, tal oli eile sünnipäev ja täna tähistame tema kodustega. 

Ahjaa, paar päeva tagasi oli Elen mul külas ja me käisime jälle ühe saate salvestust vaatamas, aga sellest ei saa ma rääkida enne 24. märtsi. Kahjuks ei tohtinud pilte ka teha, aga tahaksin hiljem mõnda tähelepanekut ikkagi jagada. :)

 Selle pildi pühendan kahele armsale pärdikule Anna ja Liinale! :D

 Kingitus, mille kaasa sain :)