Avastades maailma ilusamaid kohti :: Lake Como, Italy

Uskumatu, et meie Itaalia reisist möödub varsti juba ligi kaks kuud. Tahaks nii uuesti ja uuesti ja uuesti minna! Sel suvel olen mõnusalt ringi reisinud ja imelisi hetki kogunud ning proovin kindlasti ka siin järgemööda kõigest rääkida. Kuidagi nii nukker on praegu meenutada, et ühel hetkel oled kuhugile minemas ning teisel hetkel tagasi sõitmas. Koju on küll alati hea tulla, aga lihtsalt tundub, et aeg möödub nii... kiiresti! 

Mäletan hästi suve alguses Tõnu öeldud sõnu kus ta palus mul sel suvel lihtsalt olla, puhata, vaikselt enda hobidega tegeleda, päevitada, lugeda, maal nokitseda, patareisid laadida ja nimekiri mõnusatest tegevustest võib jätkuda. Sest kuidas sügisel-talvel edasi minna, kui ennast suvega katki rabeleda? Ja maal on tõeliselt hea olnud, siin olen migreenist vaba... Telefon on mitmeid päevi välja lülitatud ja kuupäevadest pole õrna aimugi. Nüüd aga on vaid nädalake jäänud, loodan, et saan selle ajaga siis need patareid lõpuni laetud. :) Ja ega ma sel korral mineku pärast väga nukker olegi, sest minu asjadega koos pakime ka Tõnu asjad kaasa. ♥

Aga Itaalia jutu-juurde tagasi tulles mõtlesin kaua kuidas pildid huvitavalt ritta panna ja otsustasin teha väikesed neljapildised teemakollaažid, mis annavad Itaalias kogetut edasi. :) Mõnusat lugemist & piltide uudistamist!

♥ Saime teada, mida tähendab itaallaste külalislahkus

Teisel õhtul kogesime seda tõelist Itaaliat millest kõik räägivad ja mida üheski turistikohas kunagi ei näe. Meie ööbimiskoht oli kõrgel mäe tipus, väikses külakeses kus tollel päeval võis kohata käputäis kohalikke ja veel vähem puhkajaid-suvitajaid ning kuna saime teada, et ideejärgi peaks sellel päeval kahest restoranist üks avatud olema, tuli kell 23 plaan "kohalikku" restosse sööma ja veini jooma minna. Ise muidugi mõeldes, et kes siis nii väikses kohas meid kell üksteist öösel vastu võtab, väljaski juba kottpime. 

Resto uksed olidki lahti, tuli ka põles aga keda ei olnud - külastajad. Omanik luges parasjagu päevakassat kokku. Häbelikult astusime siiski sisse ja küsimuse peale kas maja veel avatud kõlas suur "jaa!", välisterass tehti lahti, kokapoisid kutsuti köögist pitsaahju tuld tegema, lauad lükati kokku - tõeline vau! Sõin maailma parimat neljaeurost Margherita pitsat (Margherita on alati mu lemmikpitsa olnud), jõime itaaliapäraseid kokteile ja lihtsalt nautisime terrassil ehedat Itaaliat. Hiljem tegi restoomanik meile Itaalia kuulsad Limoncello liköörishotid välja ja kuna omanik ei osanud väga inglise keelt, siis kutsus köögist ühe kokapoisi, kes hoopis vene keeles rääkima hakkas. Väga lahe!

Ja see pilt, kus Tõnu mägede vahel ujub - kuigi ujumiskoht oli mõeldud neile, kes kämpingu-kohta omavad, siis ilusti küsimise peale lasti meil täitsa niisama sinna minna. :)

♥ Sõime seda tõelist-mõnusat-kreemist Itaalia jäätist!

Kõik need, kes on ise minu tutvusringkonnas Itaalias käinud ja teadsid, et minagi lähen ütlesid, et Itaalia jäätis on must-have! Kuna mina suur magusasõber ei ole ja jäätist söön ka harva mõtlesin, et olgu-olgu, kui te nii peale käite, siis pean kindasti ära proovima. Ja no pole ime, et ma suur jäätisesõber ei ole - ma pole lihtsalt nii head jäätist varem saanud! 

♥ Kokkasime itaaliapäraselt ja maitsesime kohalikke tooraineid

Enne reisi ütles mu  armas kokapoiss, et kohe kindlasti tahab ta Itaalias ise pastaroogasid valmistada ja kohalikku juustu, tomateid ning muid saadusi proovida. Ja enne minekut vaatasime kümneid ühe meie lemmikkoka Gennaro Contaldo toiduvideosid ning õppisime kuidas üks tõeline itaallane süüa teeb. :)

♥ Sõitsime mööda selliseid kitsaid teid aina kõrgemale ja kõrgemale

Lake Como ääres ringi jalutades ahhetasime ja ohhetasime, et kuidas sinna mäe tipu lähedale küll saab. Ja kes seal elab? Ja mis seal tehakse? Tuled põlevad, autod ju sõidavad. KUIDAS on see võimalik, et autod seal sõidavad? WHAT? Aga ühel hetkel sõitsime ise sinna. Kümneid kordi endale korrutades, et nii kitsast tänavast pole võimalik edasi sõita. Ja tuhandeid korda tänades, et nii pisikese rendiauto kasuks otsustasime. Kunagi hiljuti sõitsime Tõnuga kusagil linnas ringi ja ütlesin, et appikene, kui kitsas, mine rohkem tee äärde. Ja siis ütles Tõnu, et kuule, ma olen Itaalias autoga sõitnud - see siin pole mulle mingi takistus!

♥ Kohtasime põnevaid sõpru-kaaslaseid

Eeslid tagaaias, kutsa hommikusöögilauas, lind restoranis meie saia laenamas ja piltilusad alaska malamuudid aknal poseerimas - heh!

♥ Jõime kohalikku veini ja tegime tutvust Itaalia köögiga

Kes mind rohkem tunnevad teavad, et olen suur Itaalia köögi fänn ja aina rohkem on seda ka Tõnu! Ja sellepärast proovisime lisaks pitsadele ka erinevaid pastaroogasid ning mereande. Delishh!

♥ Käisime Villa Del Balbianello's

Ehk siis villas, kus James Bond'i Casino Royale filmitud on! Vaatasime filmi üks kord enne ja pärast reisi. Ja kui ootasime laevasõitu, tuli üks pruutpaar enda ilusat päeva sinna jäädvustama. Peigmees nägi välja nagu Pitbull. :D Aga muidu aah, kui kaunis koht!

♥ Leidsime alati viisi, kuidas ennast ja teisi naerutada

Rohkem naerutasime küll iseend, aga oh, see ongi põhiline! Katu ja Aivoga on meil alati mõnus reisida, sest nad on alati nii rõõmsameelsed ja taskud on neil mõlemal alati nalju täis! ;)

♥ Rentisime Jacuzzi vaatega mägelede

Parim otsus ever! Kui ma neid pilte vaatan, siis mäletan täpselt seda mõnusat puhkuse tunnet ja Itaalia idülli. Kusjuures, need pildid on tehtud enne seda öist restoranikülastust. :)

♥ Nägime igasuguseid huvitavaid puid ja kaunilt õitsevaid lilli

Mul on palju lemmiklilli (näiteks pojengid, orhideed) ja pärast Itaalia reisi said nendeks ka Hortensiad. Eriti sinised! Selle alumise lillepildiga tuleb meelde hiljutine tripp vanematega Pärnusse, kus herilased mind kiusasid ja nalja viskasin, et mu lilleline kleit paneb herilasi arvama, et olen lill. Ja siis paps viskas ka nalja ja ütles, et unistada ju võin - haha!

♥ Ja kindlasti üks reisi tipphetki - rentisime paadi

Parim otsus ever vol 2! Kui James Bond'i villa juures olime ja teisi paadiga sõitmas nägime mõtlesime, et oh, kui lahe neil kõigil olla võib. Ja ei tea kust nad paadi said. Ja et nii lahe oleks James Bond'i villa ees otse paadist vette hüpata. Üks päev unistasime - teine päev tegime ära! Hüppasime siis Euroopa kõige sügavamasse järve mis on ligi 400m - päris creepy mõelda. Tegime tiiru peale ka mitmele peatumispaigale ja mõtlesime, kui vinge reis on meil ikka seljataga olnud. :)