Minu kogemus: mida kanda lõpetamisel?

Armsad lõpetajad, otsustasin kirjutada enda kahest koolilõpetamise kogemusest - ehk saan abiks olla. Kuigi kleidinõu on juba hilja anda (ilmselt on enamikel kostüümid juba ostetud?), siis pigem kirjutan sellest missugust meiki, ehteid ja soengut lõpupäevadel kandsin.

Minu kaks lõpetamist olid üsna erinevad. Nii välimuse kui emotsioonide poolest. Minu puhul kehtis täielikult see teada-tuntud fakt, et lõpetajad löövad ennast rohkem üles üheksandas, kui kaheteistkümnendas klassis. Põhikooli lõpuaktusel kandsin nukulikku valget puhvis kleiti, jalas olid täiesti uued kingad ja kõik ehted olid uued... Keskkooli lõpuaktusel oli mul vaid uus kleit... Ehted ja kingad valisin riiulist ning sobitasin need vaid kleidiga.

Mäletan, et ma ei oodanud eriti keskkooli lõpupidu, ilmselt sellepärast, et ootasin eksamitulemusi suhteliselt viimase hetkeni, minu mõtted olid suunatud tööle ja muretsesin pidevalt selle pärast, mis pärast lõpetamist mind ees ootab... Aga see on juba omaette teema ja räägiksin sellest pikemalt mõnes järgmises postituses.

Mõlemad enda *lõpukleidid lasin õmmelda. Alates esimesest abiturientide ballist ja mitmest-mitmest tellimustööst kuulub minu sümpaatia Meritile Riidekapist (võite uurida, ehk võtab ta tellimusi endiselt vastu). Olen alati mõne suure sündmuse ajal tema poole pöördunud ja ka minu põhikooli lõpukleit oli tema õmmeldud. Super hea hinna ja kvaliteedi suhe, näiteks see valge kleit läks mul maksma tollal vaid 350 krooni. 12. klassis jäin tellimusega hiljaks (ilmselgelt olid mõtted mujal) ja mulle tuli appi sõbranna Margit - imelise koostöö tulemusena valmis imeline kleit!

Mõlemal korral käisin juuksuri juures ja meigi tegin ise. Mäletan, et mõlemal korral tegin enda meiki turbokiirusel, sest jäin ajahätta. Siinkohal ka soovitus - *planeerige, võtke endale aega ja nautige lõpetamiseks valmistumise protsessi. Mina jooksin mõlemad korrad pea hajevil kooli ja ei saanud enda sättimist isegi nautida.

Hetkel natukene kahetsen, et võtsin enda keskkooli lõpetamist liiga vabalt ja ei tundnud sellest eriti rõõmu. See on eriline aeg, sellest jääb eriline mälestus ja *võimalusel kindlasti panustage ka 12. klassi lõpetamisesse. Kift on ju ennast ilusaks teha, stressimõtted peast visata, terve õhtu särada ja klassikaaslastega veidikeseks hüvasti jätta. Minu ainukesed mõtted olid tollal, et saaks vaid ruttu minema...

*Kui tunnete, et pole jumestamises tugev, siis küsige abi jumestajalt või sõbrannalt. Ma ei saa küll öelda, et olen super meikija (üheksandas klassis oskasin oma nägu vaid päikesepuudrisse uputada, haha), aga kuna vajan harjumisaega ja ei usalda eriti kedagi enda näo kallale, siis olen ennast alati ise meikinud. Kusjuures, jumestaja juurde minemine on üks minu hirmude ületamisest ja ootan juba huviga millal see tehtud saab!

Mõned mõtted/nõuanded:

*Punutised soengutes on kaunid! Tohutult erinevaid ideid leiate Aili facebooki fännilehelt. Printige kas või pilt välja ja võtke juuksurisse kaasa

*Soovitan mõelda pisikesele kompaktsele käekotile: aktusel on pahatihti umbne ja kuum ning vajadusel saaksite salvrätiga nägu tupsutada ning enne pildistamist huuled üle võõbata

*Kuidas valmistuda lõpuaktuseks ehk missugused võiksid olla eelmise õhtu protseduurid (videos on kõik nii lihtsasti seletatud, ei hakka kirjutamisega kordma):

*Lisasin postituse lõppu ka mõned lihtsasti järeletehtavad meigiõpetused

Aili punupatsid ja soengud

Loodan, et sain vähekenegi abiks olla. Virtuaalsed lilled ja õnnesoovid kõigile lõpetajatele, tuult tiibadesse ja õnne valikutes - maailm on imeline ja Ta ootab teid! ♥