Ja! Jaa! Jaaaa! Ma olen nüüd "punaroosalillapea"! Minu facebooki fännika jälgijad teavad seda juba ammu ja luban, et varsti kirjutan mõnes sissekandes enda digimuutusest ka pikemalt. Aga praegu jagan teiega pilte eriti kevadisest, eriti soojast ja eriti mõnusast pühapäevast (loe: sest Krissu oli üle pika aja külas).
Krissust rääkides on seda küll eriti naljakas öelda, aga oleme temaga "ratesõbrannad". Ma arvan, et olin umbes 12-aastane, kui temaga suhtlema hakkasin. Täiesti võimalik, et isegi varem. Tollal said paljud mu tutvused alguse ratest (ja ma ei mõtle siin tutvusi Hispaania Pedrodega). Tean näiteks väga paljusid Valga tüdrukuid just tänu sellele, et suhtlesime kunagi seal keskkonnas.
Lisaks sellele, et Krissu on mul nö "ratesõbranna" oli ta pikka aega ka mu kirjasõber. Ehk siis saatsime klassikalisel moel üksteisele postiga pikki kirju. See oli nii lahe aeg ja tihti mõtlen, et võtaks end ühel päeval kokku ja saadaks talle õige ühe käsitsi kirjutatud kirja. Kusjuures, ka Krissu ütles, et ta on täpselt samamoodi vahepeal mõelnud.
Kuigi me enam kirju ei vaheta, oleme säilitanud siiski ühe traditsiooni - pakkide saatmise. Saadame üksteisele pakke sünnipäevadel, jõuludel ja sõbrapäeval. See on kuidagi iseenesest jäänud traditsioon ja me pole kordagi arutanud, et jätaks selle nüüd katki. Ma olen pakke vahetanud mitme sõbrannaga, aga Krissuga on jäänud ainuke tugev traditsiooniline side.
Me oleme alati Krissuga üksteist väga harva näinud, alguses seetõttu, et mina elasin Valgamaal, tema Võrumaal ja vahemaa oli üpris pikk. Aga sellest hoolimata on mul temaga säilinud võimas sõprussuhe ja alati, kui näeme, on meil tõesti tore koos olla. Ta on sõbranna, kes on hoolimata pikast vahemaast mul alati olemas olnud. Ma tean, et ta ei mõista mind kunagi hukka, sest ta on olnud mu kõrval väga keerulistel ja segastel aegadel ning ta on mul olemas olnud ka viimased viis aastat, kui olen elanud täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.
Tänane postitus on üpris isiklik, aga see tuli otse südamest. Ja kuulge, ta on need sõnad ära teeninud. Ja ma tean, et ta on see... kes jääb! ♥
Lilleline pluusi - Kristiine | Kaelakett - H&M | Kõrvarõngad - Expressions | Retuusid - New Yorker | Topp - Vero Moda
Väga armas ja südamlik postitus! Mul oli samuti oma kirjasõber - isegi meessoost ja minust nõks vanem. Saatsime kirjasid nii neti- kui ka postiteel - viimased kirjad on mul isegi kodus kõik alles.. Nii tore aeg oli. Eriti vahva oli siis, kui kord aastas või kord kahe aasta jooksul käisime üksteisel külas - see jällenägemisrõõm oli lihtsalt sõnuseletamatu! Nüüd aga elab ta koos oma naisega Dublinis ja rabab seal kõvasti tööd teha, nii et pikad kirjad ja külaskäigud on asendunud jõulupostkaartidega aga olen õnnelik, et sellest vahvast kirjasõbra suhtest on niigi palju alles jäänud. Ideaalis tahaks muidugi temale ja tema (oli vist poolatarist) naisele külla minna aga jah.. hetkel on see veel roosa unistus :)
ReplyDeleteKahju tegelikult, et aeg ja distants nii määravaks saavad - varasemad head suhted hääbuvad pahatihti ja suhtlusseltskonnad vahetuvad - suur osa minu vanadest headest sõpradest ja sõbrannadest on nüüdseks mööda ilma laiali ja paljudega neist on kontakt katkenud - ju siis töö ja pereelu on aeganõudvad, et vanade sõprade vastu huvi kaotatakse :(
Tsau, Kadi! Sa nii meeldid mulle, sest viitsid alati enda kogemusi jagada ja mul on neid alati täiega hea lugeda!
DeleteMinu meelest ka vahva, et vähemalt see postkaartide saatmine on alles jäänud. Ehk kui kiiremad ajad möödas, on teil võimalik kohtuda nii, nagu vanasti. :)
Ja olen Sinuga nõus, et paljud varasemad suhted hääbuvad. Minul ka ka hetkel nii, et kõik kunagised kodukoha sõbrannad elavad Tallinnas või selle ümbruses, aga ühist aega, et kokku saada - no mitte ei leia. Kes tööl, kes koolis. Kui mina kodus käin, siis tahan olla perega, Tõnuga ja ei taha pidutsema või välja minna. Vooot :)
Nii ilus! See juuksevärv sobib sulle nii hästi. :)
ReplyDeletehttp://johannailublogi.blogspot.com/
Aitäh, Johanna! :)
DeleteSa oled nii armas, et tahaks sulle patsi punuda! xD
ReplyDeleteAga davai, lähme välja kunagi :D
DeleteSee juuksevärv on meeletult ilus :)
ReplyDeleteTahaksin ka punaseks värvida, aga ei leia õiget tooni. Mis värviga Sinul värvitud on ? :)
Aitäh! :)
DeleteMa näitasin pilti ja ütlesin, et näete, tahan sellist värvi... ja saingi! :D Nii et ma ei tea, mis ta mulle sinna sisse segas. Aga põhimõtteliselt segas punasele lillat tooni sisse ja tuligi. :)
Super, niii kaunid juuksed!! :)
ReplyDeleteAitäh, Eneli :)
DeleteSa oled tõesti nii nii armas :)
ReplyDeleteAw, nii armas Sinust! :)
DeleteLoodan, et kasutad nüüd ka toonivaid maske-palsameid, sest punane toon on kiire juustelt kuluma. Aga muidu on värv väga lahe, lihtsalt nõuab väga palju hoolt :)
ReplyDeleteKasutan ja katsetan! Ja kulub tõesti, väga kiiresti ka. Kas oskad mulle midagi head maskidest-palsamitest soovitada? :)
DeleteAitäh ka! :)
Meeletult ilus juuksevärv, näed välja täpselt nagu mõnest muinasjutust välja astunud printsess :)!
ReplyDeleteNiii lahe, aitäh! :)
DeleteOo, tõepoolest, kogu kooslus on nii lahe! :)
ReplyDeleteTänud Sulle, Cärol! :)
DeleteKirjade saatmine posti teel on nii äge :) Mina ja mu parim sõbranna saime tuttavaks umbes 8 aastat tagasi Myspace'is. Ja hakkasime ka peale neti teel suhtlemise ka tihedalt posti teel kirju ja pakke saatma. Nüüd ongi jäänud traditsiooniks saata kolm korda aastas, nagu sinulgi, sünnipäevadel, sõbrapäeval ja jõuludel :P Tore, et sellised traditsioonid ja armsad asjad püsivad!
ReplyDeleteMulle meeldib su juuksetoon ja lillad küüned on the best choice ever :D
Oh, täiega lahe kuulda! Sellised traditsioonid on mõnusad. Sul kirjad kõik kusagil alles ka? :D Ma vahel ikka loen ja naeran, kui kodus käin. :)
DeleteJa aitäh, nimekaim! :)
Ma sain ka ühe oma lähedaseima sõbrannaga tuttavaks internetiteel. Alates tutvumishetkest alates, oleme jaganud üksteisega absoluutselt kõike. Ka tänasel päeval, kümme aastat hiljem, saame kõigest rääkida, jagada muresid ning rõõme ning alati kui kokku saame, on tunne, et vot see on see inimene, kes jääb!
ReplyDeleteNüüd on meie vahel isegi pikem vahemaa..ja nüüd kui ma lugesin sinu ja sinu sõbranna traditsioonidest tuli endalegi mõte, et "Oh! Aga võiks!" Aitäh hea idee eest!