Ship DAY 1

LÕPUKS SAIN BLOGSPOTILE LIGI!! Hmm, mõtlesin, et peaksin alguses seletama, kus ma olen ja miks ma olen. Ma õpin keskkoolis aga meil on võimalus gümnaasiumiosas korra nädalas õppida ühte kutset. Mina saan müüjaks, nagu mu teisedki klassikaaslased ja koolikaaslased. Igal reedel on meil koolis kutseõppetunnid. See on tegelikult päris lahe, kuigi need tunnid on jah sellised vabamad. Reede oleks nagu selline lebo päev – õppida ei ole enamjaolt selleks tunniks vaja ning tunnis tunned ennast nii hästi, avatult, rõõmsalt jne. Selline väga erinev harilikest koolitundidest.

Igastahes, teise kursuse lõpus (11. klassi lõpus), tuleb teha praktika. Praktikale võib minna nii Selverisse, Rimisse, Maximasse, laevale jne. Kuhugile sinna, kus saaksid olla müüja-assistent. Me ei müü, vaid aitame asju riiulitele välja panna, aitame koristada, aga leti taga ei ole. Nagu ütlesin – olme assistendid. Mina tahtsin minna algusest peale laevale. Laeval on kohe selline teistsugune tööõhkkond, eksootiline on minna merele tööle. Veel tahtsin saada keelepraktikat, sest ilmselgelt on laeval palju turiste, kellel on veel palju rohkem küsimusi mulle. Nendega suheldes saan ka enda inglise keele oskust arendada. Muidugi mõtlesin selle peale, et iga päev bussiga või autoga Valka sõitmine oleks muutunud tüütuks. 

Kõige naljakam, samas imelikum juhus minemise juures oli see, et ma olin bussiaega valesti vaadanud. Pidime olema kell 09.00 Tallinki kontoris. Alguses plaanisime, et läheme 5 hommikuse bussi peale Tartusse, mis viib meid Tallinna. Umbes kahe aja öösel hakkas miski kripeldama… tunneoli õige, sest see viiene buss sõidab ainult esmaspäeviti.

Õnneks läks ka 5.45 buss. Mis oli tegelikult veelgi parem, sest sain kauem tududa ja Tallinki kontorisse oleks jõudnud liiiga vara. Nüüd jõudsime õigeks ajaks, isegi öeldi, et vara. Ma olen nii tänulik enda maailma parimale musile, kes viitsis nii vara hommikul meid Tartu viia… armastan!

Kui saime enda dokumendid korda, siis hakkasime enda D terminali otsima, kust edasi laeva peale pääseda. Kuna Alisa eelmine aasta rääkis, et neil tuli probleeme terminali leidmisega, siis hakkasin ise ka natuke põdema. Tõepoolest ei leidnud me alguses õiget terminali üles. Samas läksime kogu aeg õiget teed pidi aga me lihtsalt ei teadnud, kuhu läheme. Ma räägin me ja mee – nimelt mina ning mu klassivend Ats. Ats on minuga koos laeval, jumal tänatud, et ma üksinda laeval olema ei pea.

However, leidsime õige terminali üles, sest küsisin mitmelt inimeselt abi. Olin kõndimisest nii väsinud, sest mu kohvril on rattad katki ja ma pidin seda enamus ajast kandma. Aitab! Kui järgmine kord kuskile lähen, ostan uue kohvri endale. See niigi oma viis aastat juba vastu pidanud :D

Kui laevale jõudsime, siis kohe tööle asuma ei saanud, sest laevameeskonnal oli õppehäire, mis kestis alla tunnikese. Meie oleme sellisel laeval nagu BALTIC PRINCESS. Sõidame Tallinn-Helsinki liini. Vastuvõtt oli sõbralik, nagu oleksid vanad tuttavad siin. Laevapere tundub nii lahe ning kokkuhoidev.

Kell 12 hakkasime tööle. Meie töötame tax-free poekeses, kus müüakse tooteid alates söögist kuni kosmeetikani välja. Oii, kui palju jalad tuld nägid täna. Kliente käi nii palju, pood oli soomlastest pungil. Täna tuli veel nii palju kaupa, mida hakkasime otsast riiulitele sättima. Alustuseks tõesti väga väsitav päev. Veel 9 päeva näeme sellist vaeva, et oi. Muidugi ütlesid vanad olijad, et see pole veel midagi – nädalavahetus on alles ees ja siis pidi veel rohkem tegemist olema.

Vaatasin ja vaatasin täna… Uskumatult palju asju ostavad need soomlased… ja uskumatult palju erivenid kommikesi on maailmas olemas!! Harjumatu tänase päeva jooksul oli muidugi see, et küsiti igasuguseid pisiasju järele. Igat väikest asja küsiti. Eks klienditeenindajad selleks muidugi ongi, peame aitama. Mul pole selle vastu iseenesest midagi, aitan alati meeleldi..

Üldse oli nii tihti selliseid olukord, kus ütled, et ei oska soome keelt ning palud näiteks inglise keeles rääkida. Ei, inimene räägib ikka soome keeles edasi. Peaksin ma nüüd aru saama :D Mõni kohe nähvab ka, kui ei oska vastata küsimustele. Aga need on sellised naljakad seigad. 

Enamus on õnneks aga sõbralikud ning nendega on mõnus juttu ajada. Näiteks käis üks vana tädike minu juures küsimas, et mis kell poe sulgeme. Pärast seda tundis huvi, kas tean ühte alkohoolset jooki. Mul nagu alguses ei meenunud see jook ja meie jutt jäigi sinnapaika. Pärast otsis see tädi mind üles ja näitas, mida ta mõtles. Hiljem jutustas ta mulle, kuidas talle Vana Tallinn küll maitseb. Kuigi praegu on natukene raske, jalad juba valutavad ja koormus liiga äkki nii suur, meeldib mulle siin laeval täiega.

Meie töögraafik hakkab välja nägema siis selline, et kell 12.00-17.00 oleme tööl, 17.00-19.00 puhkame ja 19.00-22.00 oleme jälle tööl. Päevas peaks 10 tundi kokku tulema. Rääkisime täna nii kokku, et teeme praktika ära 10 päevaga, mitte 14 päevaga. Samas hea ju, saab varem koju.

Niiiii palju teksti sel korral... aga palju oli jutustada :D Ma jätsin enda suure sõbra koju ja võtsin kaasa vana digika. Sellepärast pole pildid vist kõige paremad aga doesn´t matter...

Võtsin kaasa palju erinevaid valgeid pluuse, musti pükse jne, sest meilt nagu nõuti seda. Kui kohale jõudsime, siis anti meile T-särgid laeva poolt, see tähendab, neid riideid ei lähegi põhimõtteliselt vaja. Niii nõme, sest ma otsisin nagu ullike kodus valgeid pluuse endale. Juhtub nu :)

Vetsu pilte ka sheerimiseks

See tähendab soome keeles õpilast või midagi sellist :)

Kajuti nr. Selliseid pilte näete siin blogis veel ja veel. Me vahetame iga päev enda kajutit, ei jää üheski nö paikseks.

Oii, kui pahane ma esimese päeva hommikul olin... Tõmbasin filme aga emme läpaka kõlarid töötavad suht vaikselt ja ma ei saanud mitte midagi aru. Lõpuks pidin ikka subtiitrid tõmbama. Aga alles järgmine päev, sest kajutites me netti ei saa. Mul vähemalt ei võta ühendust.

Vot nii. Kirjutan seda sissekannet küll kolmandal päeval aga need olid muljed minu esimesest päevast laeval. Mul on hea meel, et ma lõpuks saan sissekannet teha, sest ma olen üritanud seda teha mingi kümneid kordi juba. :)