Täna käisin enda eriala infotunnis: tutvustati õppekava, öeldi tervitussõnad ja jagati muud olulist infot. Mulle meeldis, et Raudsaar suunas tähelepanu millelegi, millest olen ise ka palju mõelnud. Ta ütles, et me võiksime anda endast kõik (ajakirjandustudengid), et ajakirjaniku väärtust edasi kanda. St, et ärgem tehkem endale häbi. Ta tõi veel näite, et kui varem öeldi "ma olen ajakirjanik" uhkusega, siis tänapäeval hoitakse selle koha pealt madalat profiili.
See on täiesti tõsi, sest ma olen täheldanud inimeste reaktsiooni, kui olen neile öelnud, et lähen ajakirjandust õppima või tegelen sellega väikestviisi. Mõni julgem (või samas rumalam) on siis öelnud ka, et "oh, ajakirjanikud on nii lollid." Jah, tõesti vahel loed mõnda uudist ja hoiad kahe käega peast kinni. Mul facebookis subscribetud "Meediakriitika" ja isegi naeran suht tihti lihtsaid ajakirjanike poolt tehtud näpukaid. Kuid sellegipoolest ei saa võtta üks-ühele, et kõik on lollid ja ei tea oma tööst midagi. No kuulge.
Möödunud nädalavahetusel käisin lõppastmekoolitusel ja mu ökosõiduõpetaja küsis minu edasiõppimise plaane. Etteruttavalt küsis, kas lähen äkki arstiks õppima (nimelt tema tütar õppis seda aastaid tagasi) mispeale ütlesin mina, et ei - ajakirjandust. Tema jõudis juba öelda, et "pfff", "ohhh", mis sa leiad sealt ja kõik ajakirjanikud valetavad ning jorin jätkus... Sellisele inimesele ma ei hakkagi absoluutselt seletama, mida ma sellelt erialalt üldse leian. Vastasin vaid, et lähen õppima selleks, et endale mitte häbi teha ja ajakirjaniku eriala eest seista.
Pärast infotundi viisid Raudsaar ja Hõbemägi meid väikesele ekskursioonile majja, kus tegutsevad näiteks Eesti Ekspress, Maaleht, Delfi, Eesti Päevaleht ja veel mõned väiksemad toimetused. Seal oli päris äge. Huvitav oli näha seda elu seal. Kõik olid ninapidi koos, tundus, et mida korralagedam laud, seda rohkem ajakirjanik sa ka oled, kohv ja töö käisid ikka käsikäes, õhk oli paks, osadel oli otsa ette kirjutatud, "olen väsinud, valan higi, verd ja pisaraid" - kuid kõige selle juures jagasid kõik, kes arvutiekraanilt pilgu tõstsid, ühe armsa naeratuse. :)
Küsisin Ekspressi peatoimetaja Janek Lutsu käest, et mitu tassi kohvi tal päevas kulub (sest ta käis kogu aeg ringi, punane tass näpuvahel ja tegelikult tean, et minulgi käis kirjutamine ja kohv käsikäes) ja ta ütles, et tunnis joob kaks tassi kohvi, tööpäev on kaheksa tundi pikk. "See on päris hull, aga vähemalt jätsin suitsetamise maha," hakkas ta naerma. :D
Puhkenurgas kuulamas, mahla joomas ja kommi söömas :D
"Pärast infotundi viisid Raudsaar ja Hõbemägi meid väikesele ekskursioonile majja, kus tegutsevad näiteks Eesti Ekspress, Maaleht, Delfi, Eesti Päevaleht ja veel mõned väiksemad toimetused. Seal oli päris äge. Huvitav oli näha seda elu seal. Kõik olid ninapidi koos, tundus, et mida korralagedam laud, seda rohkem ajakirjanik sa ka oled, kohv ja töö käisid ikka käsikäes, õhk oli paks, osadel oli otsa ette kirjutatud, "olen väsinud, valan higi, verd ja pisaraid" - kuid kõige selle juures jagasid kõik, kes arvutiekraanilt pilgu tõstsid, ühe armsa naeratuse."
ReplyDeleteSee siis ikkagi olid sina, kes ka Delfi Naistekast mööda jalutas. :) Soovin sulle kõike parimat ajakirjanduse õppimisel ja anna teada kui millegagi hätta jääd või milleski abi vajad, olen alati olemas. :)
Ehee, no nüüd ma taipan, miks kuidagilt tuttav tundusid ja miks me pilke vahetasime, aga siis mõtlesin, et ehk on lihtsalt mingi juhus.. :D
DeleteVäga armas Sinust, et abi pakud - seda läheb kindlasti vaja ja on nii hea, kui saab kellegi poole pöörduda! ;)
Sattusin kunagi kogemata Su blogi lugema ja olen kõvasti Su ajakirjanikuks saamise soovile kaasa elanud :). Olen ise juba umbes 6-7 aastat sellega tihedamalt seotud olnud ja juba pea kolm aastat ühes Eesti päevalehes töötanud. Ajakirjanikuamet on kahe otsaga asi - ühest küljest närviline, teisalt kohtud inimestega, kellega muidu ei kohtuks. Ja loomulikult on see PÕNEV! Äkki on mul jäänud kahe silma vahele, aga ma ei ole näinud postitust, kus Sa oleksid kirjutanud, miks Tartu asemel Tallinna kasuks otsustasid? Mina otsustasin omal ajal samuti Tallinna kasuks (astusin ülikooli 2009, nüüd õpin neljandat aastat eesti filoloogiat, sain sisse ka TÜ ajakirjandusse), seega oleks põnev lugeda. Kuna minu üikoolimineku ajal polnud Tallinnas ajakirjandust, õpingi filoloogiat. Nüüd plaanin praktilise ajakirjanduse teiseks kõrvalerialaks võtta, kui loenguajad omavahel klappima saan.
ReplyDeleteIgatahes soovin edu, tundud olevad ambitsioonikas neiu! :) PS: Kui abi vajad, olen minagi nõu ja jõuga abiks :)
Katharina
Katharina, ma plaanisin kirjutada seda postitust, aga ma ei tea miks ma pole seda veel ette võtnud. :)
DeleteHuvitav on Sinu tegemistest lugeda. Olen Sinuga täiesti nõus, et ajakirjanikuks olemine on kahe otsaga asi, kui ise töötasin suvereporterina, siis ei jõudnud ära imestada, kui vahvate inimestega ma ikka suve jooksul kohtunud olen.
Aitäh ilusate soovide eest ja tänan abi pakkumast! Kindlasti küsin, kui abi vaja! :)
Avastasin, et meil on isegi koos loengud. Näiteks esmaspäeval istusin ajakirjanduse ja ühiskonna loengus Su kõrval :D. Kui tihe teil üldse, kes te seda põhierialana õpite, tunniplaan on? Mul kõrvalerialal ongi praegu ainult Raudsaare ajakirjandus ja ühiskond ja Hõbemäe sissejuhatus uude meediasse.
DeleteMiks Sa ei öelnud, et oled Sina? :D Kummal pool mind istusid? Kindlasti järgmine nädal tule ja ütle tere! :)
DeleteMei on suht tihe tunniplaan, me ei saa isegi valikaineid võtta, sest muidu läheks päris hulluks. Sügis 1 ja sügis 2 on 44EAP.
Siis kohtume Raudsaare ja Hõbemäe loengutes! :)
Ma istusin vasakul, sinise jakiga :). Ära valikainete pärast muretse, neid on aega tulevikus teha küll ja veel. 44 punkti teha on keskmisest kõvasti rohkem, aga samas on endal viimasel aastal lihtsam.
DeleteAa, ma jooksin Raudsaarest juba minema, kas ta ütles, kuidas talle kodutööd esitada tuleb? Või et kuidas ja millal me teada saame, kuidas neid Moodle'sse üles laadida?