Viimase nädalavahetuse veetsin Antslas - see ju meie suvepüha. Juba aastaid koguneme Hauka laada ajal Tõnu sugulaste juurde, et ikka laadatada, meeletult süüa, pidutseda ja lihtsalt koos olla. Mälestused on nagu ikka, meeleolukad. See on alati üks suve oodatumatest sündmustest, esiteks juba sellepärast, et me kõik saame taaskord üle pika aja kokku. See on traditsioon. See on püha. See on pidu.
Meie Tõnuga läksime Antsla juba reedel, ilutulestiku ajaks. Pikemalt ei kirjutaks, tohutult pilte jagaks küll.
Juhuslikult sattusin Ketuga kokku. Nagu ka paljude teistega
Kindel koht!
Vaasitäis laimimahla
Ufolatern taevasse
Laada teine päev ehk laupäev. Kristi ainult pildilt puudu
Selline huvitav leid siis...
Ühe laheda kangelasega, teine kusagil peidus
Aee, mõistus?
Pildid ostudest, loosikas
Loosiga anti kaasa (lisaks lillale spordikotile)
Skullidega sõrmus on niiiii vinge :D:D
ReplyDelete