♥ Portfoolio & TLÜ vestlus

Olen selle postitusega juba nii kaua venitanud, tahtsin juba ammu kirjutada enda katsetest, ülikoolivalikust ja vestlusest. Eriti just seetõttu, et minu esialgsed plaanid on tänaseks muutunud.

Selles sissekandes tahaksin rääkida just vestlusest ja portfooliost. Mitmed on minu käest portfoolio kohta uurinud ja seda näha soovinud - siin ta on. Ma arvan, et postitus "Miks ühtäkki TLÜ?" tuleb ka üsna pea. :) Ma sellest täna väga ei räägiks, postitus läheks LIIGA! pikaks.

Nii, sissejuhatuseks ja lühidalt öeldes pääsesid TLÜ ajakirjanduse erialavestlusele need, kes said läbi esseevoorust.

Edasipääsenute nimekirjas

Meenutan vestluse päeva ja pean tõdema, et olin palju rahulikum kui esseekirjutamise ajal. Mäletan, et enne esseed istusin Tõnuga autos ja täiesti lõpp - mul oli nutt kurgus. "Ei tea kas on hilja veel ära joosta?" naersime Tõnuga. Olgu, naermisest oli tegelikult asi kaugel. :D Kartsin nii väga. Mõtlesin tohutult üle, nagu ikka. Peamine põhjus oli muidugi see, et ma väga tahtsin vestlusele pääseda ja mõtlesin, et mis siis kui...

Igastahes, võite arvata missugune oli minu reaktsioon, kui nägin enda nime edasipääsenute listis. Kui enda portfoolio tegemisega alustasin, siis ma veel ei tednud, kas olen teise vooru oodatud. Nii, kui teada sain, hakkasin turbokiirusel seda arendama - et ikka õigeks päevaks valmis saaksin.

Vestluse ukse taga...

Taaskord tuli Tõnu minuga Tallinna kaasa (uskumatu, kui toetav ta on) ja jõudsime pealinna paraja ajavaruga. Urmas Vaino ütles kunagi enda koolitusel, et pingelistel hetkedel (filmistuudio, intervjuud) tuleb võtta aega ja ümbruskonnaga harjuda. Nii ma siis jalutasingi seal ringi, vahepeal läksin jälle õue värsket õhku hingama ja mõtlesin eelseisvale vestlusele.

Ukse taga sain tuttavaks väga armsa tüdrukuga, kes oli pärit Saaremaalt. Me mõlemad olime tohutult närvis ja püüdsime muudest asjadest rääkida (kes-kust pärit ja miks just ajakirjandus). Hea oli kellegagi enne intervjuud rääkida, mina tundsin ennast kohe palju rahulikumalt. Mul on ainult täiega kahju, et tema minuga õppima ei tule, vähemalt nimekirjas teda polnud. :(

Igastahes... kuulsin natukene, mida sisseastujatega räägiti. Küll pidi keegi enda poliitilisi seisukohti põhjendama või jagama teadmiseid poliitikast ning palju muudki. Iseenesest toredad küsimused, aga mitte siis, kui närv on must.

Esimesena uuriti portfooliot ja blogi

Üsna pea oli kord minu käes. Süda põksus. Täiega! Andsin komisjonile enda portfoolio ja istusin oma toolile.

Ütlesin, et võtsin kaasa väikse portfoolio ja selle peale nad muidugi hakkasid kõik naerma. "Jah, päris väike," muhelesid nad. Kõik komisjoni liikmed (neid oli neli), olid ninapidi mu kaustikus ja alguses ei öelnud väga midagi (olid hõivatud lugemisega). Hakkasin siis ise rääkima, et mida nad sealt leida võivad ja kes ma olen.

Ühtäkki ütles komisjoni esimees Mart Raudsaar: "Sandra, ma tunnen, et sul on elus üks väga kindel siht ja sa ei ole niisama nii palju vaeva juba näinud". Mul läks silme eest mustaks, sest ta ütles seda nii ilusti ja muidugi laotasin kõik enda plaanid lagedale. Enne, kui olin suutnud lause lõpetada, ütles Laura Mallene (Eesti Ekspress - mu lemmmmik leht) - tahaksid saada mõne ajakirja peatoimetajaks? Ütlesin, et jah. Ta vaatas mulle otsa ja ültes, "Vauu, tõesti... vauu."

"Näidake mulle ka tema blogi"

Laura Mallene oli neist kõige noorem ja ma kohe tundsin, kuidas ta mulle kaasa elab. Aitas mul näiteks lauseid lõpetada kui ei leidnud õigeid lõppe ning arendas koos minuga teemasid. Ta oli tõesti väga armas minu vastu.

Nii vahva oli see, et kui seal istusin, siis Mallene oli jõudnud läpakaga minu blogi välja otsida ja siis nad kõik uudistasid seda. "Saada läpakas siia, näita meile kaa," öeldi teiseltpoolt lauda. Muidugi siis tuli mitu küsimust ka blogi kohta (millest kirjutan, mis on minu stiil jne).

Terve vestluse aja rääkisime me ainult minust ja minu portfooliost. Ja mitte sõnagi poliitikast ega majandusest!

Lähen Tallinna õppima ja elama

Kuna vestlusest on palju aega möödas, siis mul kõik seigad ei meenu. Kuid see vestlus oli minu jaoks heas mõttes väga emotsionaalne kogemus. Nad olid tõesti minu vastu nii toredad ja nende eesmärk ei olnud mind pommitada ja ebamugavasse olukorda asetada vaid pigem tahtsid minu arvamust ja mõtteid küsida. Vähemalt mulle jäi niisugune mulje.

Muidugi tagantjärele oleksin olnud enesekindlam, soovin, et oleksin olnud mõnes osas konkreetsem, ent mis seal ikka. Mõeldud-tehtud-räägitud.

Oeh - kus nüüd alles muljetasin. Igastahes, olen tulevane TLÜ ajakirjanduse tudeng. Nii, nüüd  tohutult pilte portfooliost.

Mart Raudsaar luges kogu selle teksti kõva häälega ette ja ütles mulle silma vaadates: "Väga õige!"

 Soovituskiri Siirilt (Tankla organisatsioonilt)

 Soovituskiri Sirli poolt (Valgamaalane)

 CV

 Lisasin koolituste tunnistused, mis on seotud ajakirjandusega

 Kultuurisaavutuste loend tasuta õppekohale

Kõige ESIMENE leht, millega hakkama saime

Panin portfooliosse kõik koolilehed, millega olin seotud

 Esimene tõsine "ajakirjaniku" kogemus oktoobris vist

 Näide sellest, kuidas Tankla lehte planeerime. Portfoolios on täispikk kava - üle 20lk

 Ametlikult anti peatoimetaja amet üle

 Esimene kaastöö Valgamaalasega

Mõtlesin kaua, kuidas erinevaid (just pikemaid) artikleid asetada. Lahendused tulid erinevad

♥ Voila!