Punaarmee maasturiga läbi krahvihärra aedade

Juuli keskpaigast on Sangaste lossis võimalik veeta puhkust eriti ekstreemselt, avastades krahv Bergi rajatud aedade ja lossimetsa põhjatuid radu. Väsimatu seikluseotsijana proovisin safarisõidu ka omal nahal ära.

"Muidugi tulge meile külla ja võtke terve toimetus retkele kaasa," julgustas Sangaste lossi juhataja Rein Org, kui leppisime sõiduks sobivat aega kokku. Minekuvalmis kaaslaseid oli veel kaks: toimetuse fotograaf Arvo Meeks ja minuga võrdsel positsioonil isik – suvereporter Eveliis Eek.

Kui Sangaste lossi juurde saabume, on kunagine Nõukogude armee maastur meid teepervel juba ootamas. Fotograaf võtab koha sisse esiistmel, et kogu sõitu paremini jäädvustada. Meie Eveliisiga istume taha - teineteisele lähestikku, sest koos on ikka julgem. Pealegi ei tea kumbki, mis meid ees ootamas on. Kui autojuht süüte sisse keerab, on selge: tuleb mürarikas sõit.
Harjumusest otsime turvavööd ja uurime lossi juhatajalt, kas peame ennast mingil moel ka kinnitama. "Ei tea millega?" irvitab Rein Org heatahtlikult meie üle. Ilmselgelt saab õige safarisõidu elamuse kusagilt kinni hoidmata.

Lossi tuleb oma siidriköök

"Kuidas soovite – kas adrenaliiniga või mitte?" pärib Org, suunaga pilk meie poole. "Muidugi adrenaliiniga!" ütleme kui ühest suust. Mis seal ikka - kui juba tuldud, peab sõidust võtma maksimumi.

Retk 35aastase džiibiga algab siiski üsna vaoshoitult. Lossi juhataja selgitab, et safarisõidu marsruut on paika pandud nii, et saaks sõidu ajal tutvustada ümberringi asuvaid hooneid ja lossiparki.

Õunaaeda jõudes ennustab Rein Org, et tulevikus on plaanis siia siidriköök ehitada. Et Sangaste loss müüb kohalikku kalja ja kaerahelbeid, tahetakse külalistele pakkuda ka oma siidrit ning õlut. "Tööstuslikke asju sisse võtta ei taha."

Hullumeelsed mõtted saavad teoks

Tuhiseme läbi metsaradade mudasemate kohtade, kui äkki ..."Nii, tüdrukud, nüüd tuleb lükkama minna - kinni jäime!" Vahetame Eveliisiga ehmunud pilke ning siis sõidab Org ilma ühegi vaevata edasi - ise rõkkavalt naerdes. Nali!

Alles seejärel selgitab ta, et sellel Volga mootoriga džiibil on läbimisvõime üllatavalt hea. See tähendab, et kõik rattad blokeeruvad vajadusel ja muttajäämisvõimalus on praktiliselt null.

"Selle masinaga on see hea, et kui pähe tuleb hullumeelne mõte teelt ära keerata, võib selle teoks teha, näiteks ..." ja enne, kui lossi peremees jõuab lause lõpetada, oleme juba omaenda kiljumise saatel sügavast kraavist alla paarutanud.

Meelierutav sõit läbi vee - nagu naksti

Enne lossiparki jõudmist soovitab Org fotokaamerakoti istme peale tõsta. Soovitus teeb ärevaks ega tõota head. "Siin on väga ilus järvekene, aga millegipärast ajab üle," jutustab Rein Org ja hoiatab: "Nüüd muutume paadiks."

Otseselt paadi kuju ei meie ega auto küll ei võta, aga veest vuhiseme nagu naksti läbi küll. Vesi imbub põhjast sisse, aga tõstame jalad istmele - ja pole jullu, edasi!

Kerges meeltesegaduses ja ähmis unistame -- seda küll lausa kisades -, et ühel päeval võiks isegi sellise džiibiga läbi metsade põrutada. Mõne hetke pärast küsib Org: "Kes see enne ütleski, et tahaks rooli tulla?"

Naised džiibiroolis

Pakkumisest peaaegu juba silda viskamas, hüppan rõõmsalt rooli. Org juhendab, et sidur tuleb tugevalt põhja vajutada ja käike peab samuti kõvasti sisse suruma. Heakene küll, vaevu-vaevu sidurini ulatades saan masina liikuma.

Esimesed meetrid läbin küll nii, nagu oleksin esimest korda autoroolis: jõnks-jõnks-jõnks. Kõik naeravad mu üle. Kuid siis saan taktikale pihta ja tunnen end kui kala vees. "No selline džiip sobiks ideaalselt just Valga teedel-tänavatel sõitmiseks," on mu esimene mõte.

Kunagisest Punaarmee maasturist välja astudes näeme, mida temaga teinud oleme ning oletame, et nüüd peab kõik see lossirahvas masinat pesema tulema. Rein Org lohutab ja ütleb, et kõik käib palju lihtsamalt: "Vihm peseb ja tuul kammib!"

Oleme avastanud lossimetsa põhjatuid radu ning saanud esimest korda džiipi juhtida -- oleme Eveliisiga õnnelikud, et Org meid usaldas. Kahtlemata oli see meie, kahe suvereporteri, seni kõige ekstreemsem ja lõbusam kogemus Valgamaalases.