Taas Valgamaalases tööl

Et ma nüüd taas kodus natukene aega puhkan, mõtlesin, et tahaksin selle aja veeta produktiivsemalt kui sessieelse aja. Kui viimati kodus olin, siis magasin tihti kuni kella üheni-kaheni (sest kui saaks, siis ma magaksingi nagu karu kogu aeg) ja ülejäänud aja vedelesin samuti näiteks teki all seriaale vaadates. Puhkus on alati hea, aga lõpuks hakkasin väsima ka sellest liigsest puhkusest ja nagu paar postitust tagasi kirjutasin, on mul raskusi olnud enda motiveerimisega (loe: oleksin võinud selle puhkuse ajal juba ette ära õppida näiteks).

Mul olin jälle väga rõõmus, kui Valgamaalase peatoimetaja Sirli küsis, kas tahaksin vahepeal neile kirjutada või millal ma koju tulen. Ajastus oli suurepärane ja Tallinnast koju tulles teadsin, et hakkan neile kirjutama, aga seda, et nädalaks lausa toimetusse lähen, otsustasime Sirliga alles eile. Arutasime, et seal on mul kõik käe-jala kaugusel, saan kasutada telefoni, paluda Arvol mõned pildid teha ja üldse on alati hea kohapeal olla, kui läheb täpsustavate küsimuste küsimiseks. Siis ei pea telefoni teel neid asju ajama vaid saan näiteks keelelise nõuga kõrvale Aime kabinetti põigata ja mõne minutiga parimad lahendused välja nuputada.

Täna hommikul oli nii mõnus toimetusse jõuda. Meenus kohe viimane suvi ja see, kuidas enamus suvest nendes ruumides veetsin. Eriti soe vastuvõtt oli ka kõikide poolt (kuigi keegi peale Sirli ja Jaani ei teadnud, et ma tööle tulen ja neile oli see paras üllatus). Hahaa, Eveliis vaatas nii üllatunud näoga ja küsis, et umbes mida mina siit nüüd tahan (aga ma tõin kommi ja ta muutus kohe palju leebemaks, hahaa). Aga jah, nii armas tunne oli ka teiste toimetuste liikmete reaktsioon, et "oii, Sandra, sina jälle siin". Isegi koristajatädi oli üllatunud. :)

Muidugi kui kohvituppa läksin, siis tekkis veelgi mõnusam tunne. See ju üks oluline lüli toimetuse juures. Ainult Eleri oli puudu, aga temaga kohtume esmaspäeval!

Suhteliselt kiire päev oli täna. Mul oli mitu teemat ja ma ei tea kas tõesti on asi jaanuaris, aga inimesed on kuidagilt aeglased ja kirjadele vastamine võttis päris kaua aega. Tahtsin vähemalt kaks teemat lehte kirjutada, aga jõudsin ikkagi ainult ühe tehtud ja ka suhteliselt viimasel minutil, sest minu allikal oli täna tohutult kiire päev. 

Saatsin talle kirju ja helistasin ja siis saatsin uuesti kirju - väike kiusaja olin täna. Kuid pole midagi teha, ma saan aru, et temal oli kiire, aga ka mina tahtsin, et homses lehes oleks võimalikult värske info ning tahtsin ka oma vastuseid saada. Õnneks kõik lahenes positiivselt, ainult mina trükkisin kiirusel sada ja süda puperdas kiirusel kakssada, sest kell hakkas viis saama ning teiste töö ju seisab, kui mina venitan.

Juba laud sassis...