Avastasin täna Faktory poest need superchuulid Edevuse Laada kõrvakad. Korv oli sarnastest pärlitest tulvil, et oleksin kõiki endale tahtnud. Nii lahedad retro-ajakirjadest pärit mustrid ja vintage stiilis looduspildikesed. Neil on lihtsalt nii vinged ehted, et kohe kindlasti loosin ühe paari kõrvarõngaid ka tulevas giveaways välja. Uurige kindlasti Edevuse Laada kodulehte ja facebooki fännilehte!
Reedel sain lõpuks ometi oma Krissuga kokku, viimati nägime suvel ja kuigi me oleme kogu aeg arutanud, et võiksime kokku saada, ei arvanud ma ikkagi, et Krissu vähemalt sel aastal Tallinnasse jõuab... :D No tavaliselt ei ole paljudel mu sõbrannadel Tallinnasse asja, aga kuidagi viimasel ajal on olnud ja see on ainult hea! Jalutasime natukene aega linnas ringi, kohvitasime minu juures ja siis sõitsime Tartu, Tõnu tuli mulle vastu ja sain mõnusasti autoga koju. Hea vaheldus bussidele. Kuigi ega ma ei virise, see neli tundi bussisõitu tundub küll õudne, aga saan alati selle aja kasulikult sisustatud - vaatan oma seriaale, filme või loen natuke. Kvaliteetaeg iseendaga! Ja nüüd, kus ma avastasin kavala nipi eelviimasesse pinki istuda, ei tule keegi minu kõrvale ka! Mul tõesti ei ole mitte midagi selle vastu, et keegi enda kõrvale istuma võtta, aga mul on tavaliselt nii palju asju, et ilmtingimata tekib ruumipuudus. Kuid noh, bussidega seiklemisest võiks lausa eraldi postituse kirjutada.
Nädalavahetus kodus oli mõnus, kokkasime Tõnuga (nagu ikka) ja vedelesime niisama. Proovisime ära tortilla pitsapõhja - täitsa huvitav ja pitsa valmib kiirelt. Pitsale panime minu õhutusel juurde palju rukolat, tomatit, sibulat, ananassi ja oliive. Aga muidugi ei puudunud ebatervislikud lisandid - täielik cheat day oli. Samas arutasime kursaõega, et raudselt kui ma panen pitsa pildid üles, siis öeldakse jälle, et jah... Sandra hakkas tervislikumalt sööma ja nüüd mingi pitsa??? Kuidas see võimalik on? Minu eesmärk hetkel on süüa mitmekülgsemalt, kui varem ja piirata ebatervislikku toitu, samas seda täielikult eemaldamata. Ja noh, kui ma tahan ennast paremini tunda, siis ma ei osta cheeseburgerit, eks!! Eks, Sandra!! Naiivne oleks oodata muutust, kui ise ei pinguta. Aga praegu luban endale enam-vähem kõike, kuni harjun mitmekülgse söömise ja trenniga. Tasapisi. Ja samm korraga.
Täna oli meie arvamusloo loengus taaskord külaline ja selleks oli kolumnist ning kirjanik Andrei Hvostov. Hvostov käis kunagi meil keskkoolis ka esinemas ja kuigi ma millegpärast ei saanud teda kuulama minna, kõlas üle kooli pommuudisena see, et tal pole mobiiltelefoni. Niiet kui räägiti tunnis Hvostovist, siis teati, et "aa, see oli see mobiilita mees", aga too tolleks! Mulle meeldis, et ta oli meil loengus realist ja rääkis raskustest, mis meid ees ootama hakkavad. Ja ta ei ilustanud, ütles otse välja, et tema arust võiksime enda ajusid hoida mõne muu, kui ajakirjanduse eriala jaoks, aga noh, kui me siin juba oleme...
... siis peame palju lugema (väga palju), võtma kõrvalerialana midagi (või lihtsalt aineid) näiteks ajaloo, sotsioloogia või majanduse valdkonnast. Lisaks see, et mida erinevatest valdkondadest me lisaaineid võtame, seda parem. Ta ise on õppinud ajalugu ja ütles, et tema tunneb ennast kolumnistina palju kindlamalt - kui keegi teab ajaloost palju, siis temaga on raske vaielda ja kerge on varjata asju, mida ta tegelikult ei tea. No iseenesest loogiline, oleksin võinud ise selle peale tulla, oleksin tahtnud, et Hvostov oleks seda
mulle juba kevadsemestri alguses öelnud... Võib-olla oleks mu kooligraafik siis tihedam ka. :D
Nüüd taaskord pilte... telefonist... Olen hetkel enda peale nii pahane, et jään Tallinnasse kauemaks kui plaanisin ja ei võtnudki fotokat endaga kaasa. Ilmselt olete väsinud nendest telefonipiltidest, aga paraku on see hetkel mu ainuke võimalus. Loodan, et annate andeks! Tean, et annate, te olete nii vahvad lugejad mul. :)
Nüüd taaskord pilte... telefonist... Olen hetkel enda peale nii pahane, et jään Tallinnasse kauemaks kui plaanisin ja ei võtnudki fotokat endaga kaasa. Ilmselt olete väsinud nendest telefonipiltidest, aga paraku on see hetkel mu ainuke võimalus. Loodan, et annate andeks! Tean, et annate, te olete nii vahvad lugejad mul. :)
tlü Oaasi lemmikpasta ingverikastmega!
Krissu :)
Sa kirjutad alati nii armsalt ja siiralt vahet pole mis teemal. Teeb hommikul lugedes päeva kohe rõõmsamaks :)
ReplyDeleteOi, Elen, see tegi küll tuju nii heaks. Esiteks sellepärast, mida ütled ja sellepärast, et Sa mu blogi ikka loed (ütlesid kunagi, et pff, mina küll ei loe, haha) :D
DeleteKui küsida tohib, siis kui pikk Sa oled? Ning Tõnu? On kuskilt nagu meelde jäänud, et Teil suur pikkusevahe? :)
ReplyDeleteJaa, mäletad õigesti, mina olen meeter kuuskümmnend ja Tõnu natuke üle kahe meetri :)
Deletealati lugedes äratundmis rõõm :D nt selle tervisliku toidu kohapealt :D keegi alati peab midagi kobisema kui pistan suhu mingit rämpsu ja see ajab mind päris tigedaks, sest et omaasi ju, ma ei keela endale midagi ja vahel vajan ka rämpstoitu. Kui keelaksin siis ma ilmselt ei suudaks rämpstoiduta elada ja sööksingi koguaeg hoopis seda, kui aga tean et mu eesmärk on toituda mitmekülgselt ja tervislikult ning ka mitte nii tervislik toit on aegajalt lubatud siis tegelikult ma seda rämpstoitu nii tihti ei tahagi :)
ReplyDeletePäriselt? Nii vahva! :D Mõtlen täpselt samamoodi! Ja mul ka täpselt nii, et kui ma trennist tulen, siis ei tahagi rämpstoitu, aga midagi värsket :)
DeleteSul on nii positiivne blogi ja sa ise tundud nii positiivne ja elav inimene :) Muide te tõnuga olete ilus paar! PS! viimane pilt on väga äge :D :D
ReplyDeleteHästi suur aitäh! :)
Delete