Nii-nii! Algas uus nädal. Oi, kui pingeline see tõotab tulla. Näen juba õudusunenägusid akadeemilisest testist ja ebameeldivad unenäod suutsid mind vist täna terve päev mõjutada. Tuju oli kuidagilt... no sinna nullilähedale ikka.
Kirjutasin "Lauluga maale" loo ära ja selle vanatehnikasõidu loo ka. Produktiivne päev. Lisaks olen ma sel nädalal valves. See tähendab seda, et pean jooksvalt netti infot üles panema ja kõrvad kikki hoidma näiteks erinevate õnnetuste kohta. Näituseks, kui keset ööd toimub kusagil põleng ja see on kirjutamisväärt, pean kargu alla ajama ja kohapeale minema. Mulle pole seda ülesannet veel antud, sest olin liiga värske toimetuses. Nüüd on kuidagilt sujuvalt õige aeg, ehk.
Tõnu tuleb alles kolmapäeval. Hinge kriibib. Nii naljakas on meenutada tema esimest ülikooliaastat. Ta oli ju nädal aega kodust eemal, vahel isegi kaks. Kuid sellega harjusime lära. Nüüd, viimasel aastal käis ta korra nädalas koolis (kui sedagi), sest enamus aeg oli ettenähtud lõputöö kirjutamisele. Oleme nagu sukk ja saabas koos olnud ning sellepärast on selline eemalolek vägagi igatsusttekitav. Eriti kui üks meist on kusagil välismaal. Mmhmm. Aga nad veedavad seal nii mõnusasti aega ja mul on hea meel selle üle.
Väga veider. Juba teist päeva piiksuvad öökullipoisid siin kusagil minu maja läheduses. Just küsisin empsilt, et mis lind see on. Ei teadnudki, et öökullid niimodi piiksuvad. Olen enda hullusega nad ligi tõmmanud vististi. Tean, et kui öökull aknale lendab, tähendab see surma ja koleda häälega "laulmine" toob ebaõnne. Ent mis see peaks tähendama? Kas keegi teab? Tundub selline süütu piiksumine-omavaheline jutuajamine. Mh...
Katsetasin
No comments:
Post a Comment