Suvereporter. Day 24-27

Olin natukene aega blogi-maailmast eemal. Mul oli seoses ülikooliga tegemist: sisseastumised ja portfoolio (mõlemast pikemalt varsti). Kuidagilt polnud üldse tahtmist midagi postitada ja mõtted on mujal kondanud.

Igastahes, täna tundsin, et nii mõnus oli jälle tööl olla. Kui nädalavahetusest järgmine päev (loe: esmaspäev) tööle mitte minna (olin vestlusel), siis tundub, et jõle pikka aega pole toimetuse seltskonda näinud.

Ei - mõnus on! Hakkan aina rohkem harjuma. Suve lõpus olen lahkumise pärast kindlasti väga nukker.

Täna jätkasin enda artiklitega, kohtusin Kätliniga (La Sessica), sest kirjutan temast laupäevasesse lehte persooniloo. Siis hakkasin uurima kartulimardikate kohta. Kirjutasin sellest Twitteris ka (võite mind Twitteris jälgida, olen selle taasavastanud, lihtsalt leiate mind siit paremalt ribalt), et alguses oli see teema pretty funny. No, isegi mitte teema, vaid sõna "kartulimardikad". Kui helistasin ühele allikale ja ütlesin, et uurin kartulimardikate kohta, siis tundus, et tema ka turtsatas korraks. :D Aga, tahtsin öelda seda, et uurisin siis taustainfot "kartulimardikate" kohta ning mulle hakkas see teema isegi päris meeldima. Sattusin hasarti, kui nii võib öelda. :D

Egas rohkem midagi. Nüüd ma siin istun ja ootan. Kas RE või REV. Praegu muudaksin nii mõndagi. Näiteks seletaksin rohkem, miks ma peaksin RE kohale saama. Aga mina ainult kuulutasin: "Jaaaaaaa, muidugi ma tuleksin tasulisele kohale ka!!!"  kui Raudsaar mult päris... ja mitte sõnagi ei öelnud ma selle kohta, et olen mõnevõrra ära teeninud tasuta koha... ja pärast autos mõtlesin: "Kas ma tõesti ei poetanudki enda eest ühtegi sõna?"

Pealegi, täna instituuti helistades sain teada, et nad ei olegi minu motivatsioonikirja kätte saanud, mille tasuta koha jaoks saatsin (kultuurisaavutustega on võimalik tasuta kohale saada). Nad ütlesid, et edastavad selle nüüd komisjoni esimehele ehk Raudsaarele, aga kas liiga hilja ei ole? Samas ei ole ma otseselt süüdi... sest saatsin õigeks päevaks... Samas, olen ikka, sest oleksin ju võinud varem uurida, mitte päeval, kui komisjon hakkab otsust tegema. Oh, tuulepea Sandra. Sees olen ma kindlalt, seda ma tunnen. Nagu Eleri täna ütles, et "meil istub siin enesekindlus". Täna pidime tulemused tegelikult teada saama, aga veel ei saa. Kirjutati, et läheb veel natukene aega. Judinad on südames.