Monday-monday ja ikkka haige!

Wooh, kuidas ma selliseid saapaid tahaks, appiiii.

Tegelikult mul ei ole midagi erilist täna rääkida, sest olen ikka veel haige ja passin kodus. Homme tuleb ikka kooli ennast vedada, sest 101 tööd nagu dalmaatsiakoerad ootavad juba reas. Ehhh.. tegelikul pole asi nii hull midagi (asi veel hullem :-D).

Positiivne on see, et saime täna enda projekti avalduse ära saata. No kniks ja pats kes lõpuks viitsisid midagi teha. :-)

Täna mõtlesin, et peaks ennast käsile võtma ja uuesti õmblema hakkama. Kangad ju seisavad. Pean ehete tegemise tuhina uuesti sisse saama! Ma hetkel juba mõtlen, mida ma umbes teha tahan, kuigi eks need kõige paremad mõtted tulevad mul alles siis, kui mul on ühes käes traat ja teises käes tangid. We'll see.

Lähen kohe pessu ja mõtlen, kas kirjutada kiri ENTRUM sessiooni jaoks. Noh, mitte kiri, aga avaldus, sest pmt ma saaksin minna vabatahtlikuks. Saaksin sel laupäeval Tartu appi minna. Ma ei tea milles ma üldse kahtlen? Tahtsin ammu seda ju?

See alumine pilt.. Nuuks tuleb peale.. KERTI on mu ammune lemmik, aga ma suunaksin tähelepanu sellele sõrmusele. Ma tahtsin seda lihtsalt nii väga endale ja lõpuks saingi. Samal päeval suutsin selle ära ka kotada!!! Ma ei kujuta ette, kuidas? Koolimoel, seda ma tean. No, natuke nõme oli selle sõrmuse juures see, et ta mahtus mulle pmt väikese sõrme peale ainult. AGA ta oli ikka mega ilus, ausalt ka. (Oleks vist enne tellimist targem küsida sõrmuse suurust!) (Tegelikult ma lugesin nüüd eile, et neil ongi one size ja need sõrmused on tehtud suhteliselt peenikestele sõrmedele.)

Ausalt öeldes koolimoel kukkus ta mul korraks sõrmest ära... Suur kolks käis vastu maad ja siis sain aru. Oleksin pidanud seda kolksu veel kuulma ju? Nii weird...